|
Kui endomorf ehk paksukese kehatüübiga inimene peab oma välimuse parandamisel
väga palju vaeva nägema nii treeningul kui toitumise jälgimisel, siis mesomorf
ehk atleet ehk liivakella tüüpi kehaga inimene on looduse poolt kaasa saanud
kehakuju, mis allub hästi treeningutele, ning tulemused tulevad kiiresti.
| | | | VIIMASED KOMMENTAARID | sporditydruk ma olen täpselt õigesti trenni teinud:)
|
| Mesomorfile ehk atleedile on iseloomulikud laiad õlad, naistel on sageli
peenike piht. Puusad õlgadest veidi kitsamad või siis sama laiad, nii et keha
meenutab liivakella. Sellest ka kehatüübi nimetus «liivakell».
Kaaluga muret pole
Atleetliku kehatüübiga inimeste ainevahetus on võrreldes endomorfide ehk
paksukeste ainevahetusega kiirem, sest nende organism kasutab väga palju toiduga
saadud energiat organismi edukaks funktsioneerimiseks ja lihasmassi arenguks
ning rasvu probleemsetele piirkondadele kuigi rohkesti ei ladestu. Kui lisakilod
tulevadki, siis kogunevad need ühtlaselt kogu kehale.
Kuid nemadki ei tohi endale mõtlematult väga palju ning ebatervislikku toitu
lubada ega oma kaunist keha unarusse jätta. Kui liikuda regulaarselt ja süüa
kvaliteetset toitu, ei tohiks selle kehatüübiga inimestel kehakaaluga eriti
muret olla.
Treeningud peaksid olema sellised, kus saab kehale anda võimalikult
mitmekülgset koormust, seepärast võiks selle kehatüübiga inimesed tegeleda
vaheldumisi mitme spordialaga. Vaheldusrikkus hoiab ära treeningutüdimuse. Samas
ei tohiks ka väga laialt ette võtta, võiks piirduda kahe-kolme alaga.
Näiteks võib valida jõusaalitrenni ja lisaks mõne endale meelepärase
aeroobikastiili, nädalavahetustel aga käia jooksmas, kõndimas või suusatamas.
Siinkohal tasub meeles pidada, et erinevate alade treeningud oleksid erinevatel
päevadel. Vastasel juhul ei jõua organism ega lihased taastuda ning võib tekkida
ületreening.
Naistel peaks treening olema valdavalt aeroobne, sest tänu sportlikule
kehatüübile reageerib keha jõusaalitreeningule hästi ning piisab kahest-kolmest
regulaarsest jõusaalitreeningust nädalas, et heas vormis püsida. Korduste arv
ühes harjutuste seerias võiks olla 15 - 20 ning seeriatevaheline puhkepaus
suhteliselt lühike - umbes 30 - 50 sekundit. Aeroobset trenni peaks tegema
jõusaali treeningute vahele jäävatel päevadel.
Lihas kasvab kiiresti
Meestele, kelle eesmärgiks on lihasmassi kasvatamine, on atleetlik keha kui
taeva kingitus, sest jõusaalis arenetakse kiiresti ja tulemused on ka sellest
lähtuvalt paremad. Progressiivse ehk edasiviiva treeningu alustalaks on oma
treeningukava suhteliselt sage vahetamine, sest lihased harjuvad ruttu
samalaadse treeninguga ning see pidurdab arengut.
Harjutuskava tuleks vahetada ühe-kahe kuu tagant, et lihaseid nii-öelda
šokeerida. Kordusi peaks lihasmassi kasvatamisel tegema seerias 6 - 12,
olenevalt muidugi harjutustest ja nende iseloomust. Hea oleks nõu pidada
asjatundliku jõusaalitreeneriga.
Kestvus- ehk vastupidavustreeningus, mida võib teha nii rattal, jooksulindil,
sõudemasinal kui mõnel muul aeroobse treeningu trenažööril, tuleks nii nagu ka
jõusaalitreeningus kasutada mitut varianti, näiteks rasvapõletustreeningut
(60-70 protsenti maksimaalsest pulsist), vastupidavustreeningut (70-80
protsenti maksimaalsest pulsist) ja teisi.
Väga hästi sobivad intervalltreeningud, kus vahelduvad treening ja puhkus või
kergem ja raskem treening. Teha võib ühel treeningukorral nädalas näiteks
rasvapõletust, teisel päeval nädalas aga vastupidavustreeningut.
Treenida tuleks kaks kuni neli korda nädalas, kuid seda võiks sättida
vastavalt sellele, millisel sportlikul tasemel ollakse, millised on eesmärgid
ning milline hetkevorm. Aga ikka nii, et organismil jääks aega taastumiseks.
Trenni pikkusel erilisi piire pole, kuid minimaalselt peaks
vastupidavustreeningut tegema pool tundi, jõusaalitreening võiks kesta
tund-poolteist.
Lõpetuseks tuletaksin meelde, et puhtaid kehatüüpe esineb harva, enamasti on
tegemist segatüüpidega. Tuleb kuulata oma keha ning vastavalt äratundmisele
valida tegutsemisviis.
Nõuanded toitumiseks
Et atleetlikule kehatüübile meeldivad toidud, mis sisaldavad rohkesti valku,
siis tasuks valida oma menüüsse kana-, kala- ja lihatoite eelistades seejuures
lahjemaid tooteid.
Söömisel võiks järgida kahte reeglit:
· üritada süüa korrapäraselt, lisaks põhitoidukordadele tuleks menüüsse võtta
ka vahepalad (kodujuust, salatid või ekstra toidukordadeks mõeldud
batoonid);
· mida rohkem aeg õhtusse, seda enam peaks vältima selliseid
süsivesikuterohkeid toiduaineid nagu makaronid, kartul, sai, valge riis.
|