Ei saa ma inimestest aru
| | | | VIIMASED KOMMENTAARID | d.v.
Kuidas reisida, et sind paljaks ei varastataks?
vähe aega tagasi reisilt tagasi jõudnu
Arvasin seni, et ainult rasedate või muidu ettevaatlike jaoks on seljakotireis nagu artiklis kirjeld...
|
|
Kondama minemise tegelik põhjus on enamasti soov leida midagi paremat kui see, milles päevad otsad viibid. Lootus leida see õige ja ainus on ajanud seiklema nii mõnegi väga tasakaaluka inimese ning pööranud täielikult «metsa poole» tuhandeid, kelle ainus mõte oli tuttavast keskkonnast jalga lasta. Käte värisemine ja tühi pilk kontori või supermarketi aknast paistvasse kaugusesse osutab vaid ühele – on tarvis minna end tuulutama.
Pakkida kotti vajalik kümme kilo kraami, osta odavaim lennupilet mõnda võimalikult kaugesse piirkonda ning panna ajama. Tagasi vaatamata. Elu on liiga lühike. Mulle jääb absoluutselt mõistmatuks inimeste ihalus lennata kloonlinnadesse või turismipiirkondadesse, steriilsetesse disainasulatesse, mille kõige huvitavam osa on ennast hommikuvalguse saabudes uuesti lakku täis võtta ning lesilasse päikesepaistesse veeretada. Laiskade ja tuhmide inimeste lahendus ei puhasta su meeli argimuredest, vaid peksab sulle neid basseiniveega tagasi näkku.
Pisut rohkem julgust, sisemist jõudu ning minge kohta kuhu, te kunagi ei satuks. Võtke ette gloobus ning tehke klassikaline Vasco da Gama trikk, mida kuulus meresõitja kasutas oma unelmapaikade leidmiseks. Tõstke maakera mudel kapiotsast alla, lööge sellele vint sisse, peatage kinnisilmi ja vajutage näpp suvalisse kohta.
Ilma pikemalt mõtlemata koostage plaan ning minge! Sõitke džunglisse, kuhu ei näita ükski teeviit, või kolage mööda kilomeetreid laiuvat igikeltsa. Alaska, Brasiilia vihmametsad, India templid, Uus-Meremaa põnevad maastikud, Lihavõttesaare mornid büstid, ja nii edasi ja nii edasi ja edasi… ärge lugege asju raamatutest või vaadake filmidest, minge ja vaadake neid oma silmaga.
Planeering loob sihid
Tegelikult, mida rohkem ringi kolada, seda selgemaks saab asjaolu, et inimesed, nende kombed, tavad ja olemus on igas jumala maailma paigas täpselt samasugused ning erinevad vaid tühise laiuskraadi ja temperatuuri poolest. Alustame lähemast. Mõnusalt kulgev ning õhkõrnana tunduv rännak saab nagu iga ettevõtmine alguse plaanist.
Võtke seda kui äriplaani, mida vaja maailmavallutusliku kava edukaks elluviimiseks. Bilanss, deebet-kreedit, kulude-tulude arvestus, laenud, load ja akrediteeringud, eesmärgid ja nende saavutamise kiirus ning selleks kuluv aeg, dividendide jagamine ja premeerimissüsteemid, ning nii muudkui edasi.
Tehke täpsed arvestused rahas, saate teada, kuhu ja kui kaugele saate minna, sealt edasi konkreetne sihtpunkt. Edasi kontrollige kindlasti oma tervisekaarti, milliseid kaitsesüste oleks vaja teha. Sokid, püksid, särgid ja hambahari tulevad loominguliselt, korralikud käimad on kõige alus. Pass ja ID-kaart, mõlemad kergesti peidetavasse kaelakotti. Igaks juhuks võimalikult palju krediitkaarte, reisitšekke ja sularaha.
Tehke selgeks, olenevalt ajast, mida kohapeal näha võib ja millele tuleks ennekõike silm peale panna. Seejärel võtke kaart ning joonistage liikumissuund, reisiajad, peatumispunktid. Ostke võimalikult palju vajaminevaid pileteid eelnevalt valmis.
Miks? Põhiliselt mugavuse, kuid tegelikkuses kindluse pärast. Peale absoluutselt kindlate kulude sissearvestamist, rehkendage juurde ka muid võimalusi. Plaanide muutumist ärge kartke, pigem seda, kui jääte kusagil jumalast hüljatud India kolkakülas või keset Araabia naftavälju lolli näoga seisma, k...i püksis, kuna papp on otsas.
Väike nõuanne veel: pikemal reisil kui mõned nädalad pange kirja paar kindlat kuupäeva ja kohta. Need orientiirid, uskuge mind, on pikal teel vajalikud. Esiteks motiveerivad need liikuma ning on majakad kohta, kuhu suundute. Kuid tehke julgelt ka kõrvalepõikeid, muutusi seoses põnevate paikade või sündmustega, ärge rippuge aheldatult oma plaanide küljes.
Kilodega ohvrimeelsust
Seljakotiga rändamise eeliseks on eelkõige rännakupiirkondade nägemisraadius. Ma ei pea siin silmas kilomeetreid, vaid pigem jälgivat seiret. Raske ränduripamp õlgu pitsitamas, mööda ilma või tundmatuid külateid kõmpides, kohtate inimesi, keda mujal mitte kunagi ei näeks.
Gruusia mägimaastik, Ungari ridakülade kapsa soolamise meelas aroom või Istanbuli karmid kolkatänavad täis kulisid, kes igal sammul sulle kõike ja kõiki maha parseldada tahavad....
Lennukid on seljakotirändurite hirm, kuid hädavajalik vahend, millega kiiresti pikki vahemaid läbida, et leida ennast päevaga Keenias mõne savanni poole safaaritamas või kolada, pea õieli, kael kange, mööda Hongkongi äripiirkondade pilvelõhkuja rajoone.
Rännata tasub bussi, rongi või jalgrattaga. Tsikkel on veel üks vahend, mis annab selle õige fiilingu, tunde, et tegelikult on progress ajas ja ruumis võimalik. Proovige kõike kohalikku: kulinaariast rõivaste ning jookidest meelelahutuseni.
> Loe edasi |
