Sellal kui Roomas ja Milanos ei pruugi te kohata ühtegi ettevõtjat, kes Eesti
kaubast kuulnud oleks, ei tasu üllatuda, kui kõrvalises paigas asuva
istikukasvanduse omanik eestlasest kuuldes ei kahtlusta teda kuritegevuses, vaid
langeb härdunult kaela. Sest tema istikud kasvavad lõunamaa päikese käes suureks
vaid tänu Eesti turbale.
| | | | VIIMASED KOMMENTAARID | Marko
Päris lühike tekst, kas see rohkem Äripäeva teema pole ?
|
|
Et see bluff ei ole, tunnistas ka Lõuna-Eestis pakendatud turvast tootva AS
Elva E.P.T juht Mait Märtin. Tema sõnul kasutavad mitmedki Itaalia
istikukasvatajad just Eestist pärit turvast. Nii võibki piltlikult öelda, et
isegi lõunamaised taimed ei saa läbi Eesti mullata.
Elva E.P.T ekspordib Märtini sõnul Põhja-Itaaliasse koguni üle poole oma
toodangust. Lugu sellest, kuidas Eesti toodangule just Itaalias turg on leitud,
on aga igal firmal erinev. Märtin rõhutas, et nende firma ei ole kunagi seadnud
eesmärgiks oma toodangut spetsiaalselt Itaalia turul müüa ja et see praeguseks
on nii välja kujunenud, on suuresti juhus.
«Meil oli olemas toode, mida soovisime eksportida ja itaallastel oli vajadus
turba järele, sest istikuteäri on seal väga laialdaselt arenenud,» selgitas
Märtin ärikontaktide teket. Tema sõnul tegi Elva E.P.T suhteliselt
tagasihoidlikku reklaami, milleks võib pidada internetis olevat kodulehekülge,
ekspordikataloogis oma firma andmete avaldamist jms.
«Külastasime ka temaatilisi välismesse ja suhtlesime potentsiaalsete
ostjatega,» rääkis Märtin. Tema sõnul võibki sestap tõdeda, et Itaalia kliendid
leidsid Eesti tootja ise üles. «Kuna panime suurt rõhku oma toote
väljanägemisele, siis jäi meie toodang silma ja edasine müügimahtude suurenemine
tuli tänu itaallastele sobivale tootele ja selle kvaliteedile,» lisas ta.
Firmaga otsiti seejärel üha enam ja enam kontakti, tekkisid püsikliendid, ja
praeguseks moodustab eksport Itaaliasse natuke üle poole kogu ettevõtte
ekspordist. Kui aga midagi erilist Itaalia äripartnerite kohta välja tuua, siis
selleks on arvete tasumisel eestlase mõistes ääretult pikad maksetähtajad, mis
võivad venida 60 või isegi 90 päevani. «Esialgu oli ikka üsna raske neid veenda
kiiremini maksma,» tutvustas Märtin itaallaste ärikombeid.
Ka kõik teised küsitletud ettevõtjad tunnistasid, et Itaalia äripartnerite
puhul tuleb arvestada eripäradega, milleks on nii põhjamaalastest erinev
suhtlemisstiil kui ka ajataju. Eestis Itaalia mööblit müüva TMJ Investi juht
Toomas Jõgi ütles, et temal on Itaalia äripartneriga vedanud ning seni pole tal
seepärast kogeda tulnud ühtegi sellist probleemi, mida paljud teised ettevõtjad
itaallaste puhul kurtnud on. «Loomulikult tuleb korralik partner valida,» pani
Jõgi ettevõtjatele südamele.
Samuti tunnistavad nii ettevõtjad kui diplomaadid, et kuigi tegemist on
Euroopa Liiduga, erineb Itaalia turg ja majanduselu teistest Euroopa riikidest
mitmeski mõttes. Ja seda on ka Eesti ettevõtjal kasulik Itaalia suunas vaadates
arvesse võtta.
Eesti suursaatkonnas Itaalias majandusdiplomaadina töötav Roman Vinartšuk
rõhutas, et kuna Itaalia on ühtse riigina eksisteerinud vähem kui 150 aastat,
tuleneb sellest esimene, ent oluline erinevus – nimelt Itaalia suur mitmekesisus
ja sellest tulenev paratamatu killustatus.
Igas provintsis räägitakse erinevat keelemurret, on olemas palju
piirkondlikke kaubandus-tööstuskodasid (muide, KTKs liikmeksolek on Itaalias
kohustuslik iga ettevõtte jaoks) ning asju eelistatakse ajada nii-öelda omas
ringis. Nii on Itaalias vähe väliskapitali, mille osa jääb allapoole kümnendiku
piiri.
Üks Itaalia omapäradest on ka see, et riigi majandusstruktuuris domineerivad
seni keskmised, väikesed ja üliväikesed ettevõtted. Vähem kui 259 töötajaga
firmade osakaal on Itaalia majanduses Vinartšuki sõnul koguni 75 protsenti. ELi
keskmine sama näitaja on vaid 55 protsenti. «Fenomenil on ka oma nimi –
tööstuspiirkonnad, ajalooliselt tekkinud, territoriaalkooperatsioonil ja
perekapitalil põhinevad ärisüsteemid,» selgitas ta.
Itaalia eripäraks on ka suur vahe põhja ja lõuna maakondade majandusarengus,
mis on välja kujunenud viimase sajandi jooksul. Põhja-Itaaliale tagab edu
tööstuse areng ning suurem eraettevõtete osakaal. Neli Põhja-Itaalia maakonda on
näiteks kümne Euroopa rikkaima maakonna edetabelis.
Vastupidi sellele on Lõuna-Itaalia majandusareng tagasihoidlik ning selle
mudelis domineerib põllumajandus ning enamik tööstusettevõtteid kuuluvad seal
riigile.
Vinartšuki kinnitusel valitseb Itaalias ka keeruline ja ülekoormatud
juriidiline süsteem ning kannatust nõudev bürokraatia, samuti on sealne
maksusüsteem keeruline. Seepärast soovitab ta leida Itaalia suunas vaataval
ettevõtjal endale kohalik juriidiline nõustaja ja esindaja, kes tunneb hästi
olukorda ning kellel on vajalikke sidemeid.
Üllatavana võib tunduda end IT-rahvaks pidavale eestlasele, et suurem osa
itaallastest ei mõista suhtlemist e-posti vahendusel. «Faksile pööratakse ehk
suuremat tähelepanu. Rohkem kaalu on ametlikul paberkirjal, kuid kõige tähtsamad
asjad tuleb ikka isiklikult ära rääkida, vähemalt telefoni teel. Itaallase jaoks
on isiklik suhtlemine oluline, mis omakorda tagab suuremat usaldusväärsust,»
selgitas Vinartšuk.
> Loe edasi |
