|
Kui Pärnumaa sõprusmaakonna Buskerudi delegatsioon
viimati Pärnus käis, tuli jutuks, et ammu pole neid külastanud ükski siinne
ajakirjanik. Pärnu Postimehe ajakirjanike käigust Buskerudi on möödas juba kümme
aastat.
Lennujaamad terrorihirmus
Pärast Maailma Kaubanduskeskuse kaksiktornide kokku kukkumist pole
lennujaamades enam miski endine. Mõttekas on kõik pagasisse anda ja jalutada,
käed taskus, oma õhuvärava poole. Tark on loobuda õhusõiduks püksirihmast ja
kasutada trakse, sest neid ei kästa maha võtta. Vähemalt veel mitte.
Et Tallinna-Oslo otselennule polevat piletit saada olnud, lendasin üle
Stockholmi.
Minu kunagisest uhkusest Estonian Airi (ikkagi üks esimesi endise N Liidu
alal, mis soetas Boeingud) üle ei ole enam midagi alles jäänud. Kokkuhoiu tõttu
ei raatsita reisijatele isegi mitte topsitäit vett jagada. Lennul Stockholmist
Oslosse anti seevastu hommikueinet. Kaks päeva hiljem sama teed tagasi tulles ei
pakutud midagi. Saa siis neist lennufirmadest aru.
Oslo ja Kongsberg
Norra avalik-õigusliku raadio NRK Buskerudi korrespondent Maria
Kommandantvold sõidutas mind lennujaamast läbi Oslo ja Buskerudi keskuse
Drammeni Kongsbergi, kus maakonna ajakirjanikud pidasid oma aastakoosolekut.
Kummaline, kuid Oslo ei jätnud mingit muljet. Ei Kopenhaageni ega Stockholmi
majesteetlikkust, Helsingi asisust ega Tallinna tõusiklikkust. Võib-olla on asi
selles, et teiste Skandinaavia pealinnadega võrreldes on Oslo noor.
Ja mida sa jõuadki silmata, kui sõit läheb ühest tunnelist sisse ja teisest
välja.
Et norralane peab teedeehituseks maad nõutama kivipinnaselt, tehakse maanteed
põhjalikud ja kapitaalsed. Uuemaid ääristavad kõrged võrkaiad, et sarvilised
sõralised ei satuks autode ette.
Omapärased on põtrade-kitsede eest hoiatavad märgid, mis autoturistide hulgas
olevat hinnatud suveniirid. Igatahes peab maanteeamet kaasa viidud märke
aeg-ajalt uutega asendama.
Minu esimene sihtkoht Buskerudis oli armas väikelinn Kongsberg, kus 1957.
aastani kaevandati hõbedat, mille kõlinat nüüd võib kuulda vaid muuseumis. 1814.
aastast on linnakeses arendatud relvatööstust ja mitmesugused
kõrgtehnoloogilised firmad on seal praegugi peamised tööandjad.
Pärnumaa vapil on karu ja Buskerudi vapil on karu, kuigi helesinine ja
hõbedasel taustal. Muide, taust on lugupidamisavaldus Kongsbergi kunagisele
hõbedatööstusele.
Muutuv Drammen
Buskerudi maakonna keskus Drammen on Oslost 40 kilomeetri kaugusel tublisti
üle 50 000 elanikuga jõeäärne linn. Nagu Pärnu puhul, kus jõe ääres või
läheduses on teater, kontserdimaja ja õlletehas, annavad Drammenilegi ilme
ajalooline ühe perekonna valduses olev õlletehas ning teater, mille taastamist
pärast püromaani kuritööd toetas õllevabrikant.
Kui Jaansoni raja tegemine võttis Pärnu võhmale, siis drammenlased on uhked
jalgtee üle, mis kulgeb mööda Drammenselva jõe kallast. 1866. aasta suvel
hävitas suur tulekahju küll olulise osa linnast, ent ajapikku ehitised taastati.
Nüüd on aru saadud, et vanu tehasehooneid ei pruugi lihtsalt lammutada, vaid
neile kui oma ajastu pitseri kandjatele tuleb leida kaasaegne kasutusvõimalus.
Drammen ehitab, kuigi väidetavalt seal võõrtöölisi palju ei ole. Nobedalt
kerkib uusi kaubanduskeskusi, mis on hämmastavalt sarnased Pärnu
plekkarhitektuuriga Papiniidus.
Nagu Pulli asula kinnitab meie siinset igivana püsiasustust, nii näitavad
Åskolleni ja Skogerveieni kivijoonised, et 6000-7000 aastat tagasi oli Drammeni
ala asustatud. Suurim kivijoonis kujutab mõistagi põtra.
Väidetavalt katsetati Drammenis esimest korda Skandinaavias telefoni,
kindlalt said nad 1909. aastal poolsaarel esimestena trolliühenduse, mis toimis
1967. aastani.
1999. aastal avatud Bragernesi tunnel aitas lahendada Drammeni kesklinna
liiklusprobleemid.
1832. aastast ilmuva Drammens Tidende toimetuseruumid on kesklinnas
meediamajas.
Ei midagi erilist: ühel korrusel reklaamiosakond ja teisel vaheseintega
eraldatud boksid ajakirjanikele. NRK kohalik raadiostuudio rabab ergonoomikaga:
tool haarab istuja õrnalt embusse, seljatugi toetab meeldivalt sabaroogu ning
arvutilaua võib tõsta nii kõrgele, et töötada saab püstijalu. Randmeid väsitavad
arvuti klaviatuurisahtlid on valdavalt minevik. Tervislikumasse töökeskkonda
panustatakse tublisti, sest trahvid nõuete eiramise eest on soolased.
Tuntud ja tundmatu Eesti
Drammens Tidende ajakirjanik Lars Johnsen nõustus, et norralased on tänu oma
turvalisele asukohale Rootsi selja taga pööranud vähem tähelepanu Läänemere
regioonile. Nii kohtab Buskerudiski inimesi, kes pole kunagi käinud Eestis,
Pärnust rääkimata. Need, kes meie linna on väisanud, meenutavad külaskäiku
ülivõrretes.
1991. aasta putši ajal sõlmitud sõprussuhted Pärnumaa ja Buskerudi vahel on
ajale vastu pidanud. Ehk oleks nüüd juba põhjust sõprust tänumeeles linnapildis
jäädvustada? Vaasa park meil ju on, mis võiks olla pühendatud Buskerudile?
Lars meenutas, et tema ülikooli ajal oli üks lööklaul, mis jutustas, kuidas
NATO raketid tabavad Moskvat, ja selle «Miki läks Piritalt merele» viisiga
refrään kõlas: «Bring back, bring back, oh bring back Estonia free to me» («Too
mulle tagasi vaba Eesti»). Sarnaselt Eestiga on Norralgi probleeme oma
idanaabriga, kellega põhjas Finnmarkis on 196 kilomeetrit ühist piiri.
Muide, taganevaid Saksa vägesid jälitades vallutas Punaarmee 25. oktoobril
1944 Kirkenesi, kuid millegipärast loobus NSV Liit Norra alistamisest ja
Kirkenes anti sõja lõppedes Norrale rahumeelselt tagasi. Külm sõda lisas külmas
Finnmarkis pingeid, mistõttu Norra deklareeris, et seal ei hakata kunagi
korraldama NATO õppusi. Küll on Finnmark Venemaa-suunalise õhu- ja mereluure
tugipunkt.
Pikksabatroll
Komandeeringu vormistamisel ütles peatoimetaja, et meie päevaraha eest saab
Norrast osta suveniiriks trolli ja mekkimiseks šokolaadi. Norra on ropprikas ja
-kallis riik. Põdrasuitsuvorst maksis üle 600 Eesti krooni kilo, 0,4-liitrine
klaas õlut toimetuse all pubis ligi sada krooni jne.
Ent pubid on nädalalõppudel õhtuti nooremat rahvast puupüsti täis. Jahedale
ilmale vaatamata jäi naiste riietuses silma julgeid välja- ja mahalõikeid.
Bensiiniliiter maksis ümberarvutatult 20 krooni (Eestis samal ajal üle 13
krooni). Norralased oma tuleviku pärast väga ei muretse – naftat ja gaasi veel
on, peale selle mitmesugused hinnalised maavarad, mida hoitakse mustadeks
päevadeks.
Emale lubatud trolli otsisin Oslo lennujaama kaubandusvõrgus nagu
hingeõnnistust. Lõpuks leidsin suuruselt ja hinnalt sobiva pikksabatrolli, mille
hinnalipik lubas ka masinpesu.
Skandinaavia teine pool ehk maailma tippheaoluriik Norra pakub nii avastamis-
kui äratundmisrõõmu.
|
