Kinnisvara
 |
Kallim ehitus kinnisvara hinda lähiajal ei kergita (15)
23.04.2007 00:01
Meeli Vilukas, Postimees
Järjest rekordeid purustava kiirusega kasvavate ehitushindade
pidurdumist pole oodata enne paari aastat, sellest hoolimata plaanib
üle kolmveerandi kinnisvarafirmadest lähitulevikus hinnad samaks jätta
või neid alandada. |
| |
|
|
Kui ka elumaju enam nii palju ei kerki kui praegu, jäävad ehitusfirmasid toitma suurel määral euroraha toel valmivad teed ja rajatised.
Foto: Toomas Huik |
|
|
Tänavu esimeses kvartalis kergitasid ehitamise hinda eelkõige tööjõukulud, mis kasvasid möödunud aasta sama ajaga võrreldes 17,3 protsenti. Üldine ehitushindade kasv oli seejuures 15,6 protsenti. | | | | VIIMASED KOMMENTAARID | to alf
Kui ehitusbuum üle läheb, ei tähenda see midagi muud, kui majanduslangust. Siis on enamike elukutset...
sina alf
Õpi kätega tööd tegema,siis teenid ka korralikku palka. Sama soovitan kõigile teistele "ärimees noss...
|
|
Konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing tõdes, et ega ehituse hinnatõus kellelegi üllatusena tulnud. Tema hinnangul võib selline buum ja hinnatõus kesta veel selle ja järgmise aasta ning siis rahunema hakata, sest jätkuvale kasvule panevad piiri nii arendajate kui tarbijate huvi ja võimalused. «7000 krooni ringis palk, mida saab umbes kaks kolmandikku inimestest, kitsendab võimalike laenuvõtjate ringi aina kasvavate kinnisvarahindade juures,» tõi Josing näite.Ehitamine kallineb Kasvavad ehitushinnad ongi siiani olnud üks kinnisvara hinnatõusu mootoreist. Samas selgub konjunktuurinstituudi tänavuse esimese kvartali ülevaatest, et kuigi ehitajad kavatsevad hindade tõstmist jätkata, kinnisvara vahendavatel firmadel sama plaani ei ole. Nimelt selgub ülevaatest, et 61 protsenti ehitusfirmadest kavatseb lähema kolme kuu jooksul veel hindu kergitada. Samas sunnib tihenev konkurents hindu alandama kaheksat ja muutmata jätma koguni 84 protsenti kinnisvarafirmadest. Eesti Ehituse juhatuse esimehe Jaano Vinki hinnangul peaksid sellised näitajad panema ehitusettevõtjaid oma tööpõllu muutumist jälgima. «Hoolikalt peab kodutööd tegema ehituspakkumiste esitamisel, et hinnata adekvaatselt ka riske,» ütles Vink. «Kardan, et ka tänavune aasta jätkub ehituse vallas üsna sarnaselt eelmisega,» nentis ta. Josing nentis, et ega hinnad enne rahunema hakka, kui nõudlus ehitamiseks väheneb või pakkumine sellele järele hakkab jõudma, kuid hindas, et turg reguleerib end siiski ise. «Aga peale büroo- ja kortermajade ehitatakse meil ju ka palju teid ja muid rajatisi, milles on suur osa eurorahal,» märkis Josing. Ehitajad naasevad Vinki hinnangul peegeldab hinnahüpe ehituse tegelikku seisu, millest on räägitud juba tükk aega, ja näitab valdkonna suundumust. Kuna ehitajate palk oli möödunud kvartalis aasta varasemast ligi viiendiku võrra kõrgem, hakkavad nad väikese ehitusfirma Qicest juhataja Maryon Väinola sõnul ka Soomest töölt tagasi tulema. Väinola ütles, et töömeeste tasu algab 1000 kroonist päevas kätte, ja abitöölised, kes veel mullu tegid tööd alates 30 krooni eest tunnis, küsivad nüüd juba kaks korda rohkem. Suurima hüppe tegid ehitushinnad 1996. aasta neljandas kvartalis, kui need kasvasid eelnenud aasta sama perioodiga võrreldes 15 protsenti. |
|
|
|
|
|
|
| | | Tarbija24 avalehe uudised |
|
|
|
|
Foto: Ants Liigus / Pärnu Postimees |
Newsweek saadab turistid Pärnu asemel Parmusse (25)
Maailma suurimaid uudisteajakirju Newsweek prognoosib kliimamuutustele pühendatud erinumbris, et Läänemere-äärsetest aladest kujuneb Lõuna-Euroopa järjest kõrgemale küündivate suvetemperatuuride tõttu uus populaarne kuurortide piirkond, ent saadab ekslikult tulevased turistid Pärnu asemel otsima olematut linna nimega Parmu.
> Artikli juurde | Kommenteeri
|
|
|
|
|
Foto: Baltcott |
Kodu ja suvila võib panna suveks raha teenima (15)
Kolm aastat tagasi tulid Rootsi eraisikud Eesti turule julge ja siinmail
ebatavalise äriplaaniga, pakkudes eestlastele võimalust panna oma maja, suvila
või korter suvepuhkuste tipp-perioodiks raha teenima. Esialgu kõhklusi ja isegi
teatava umbusuga vastu võetud ettepanek on aga ajapikku inimestele meeldima
hakanud ning kuna huvi kogu Baltikumi regiooni, sh Eesti vastu on jätkuvalt
tõusuteel, ei ole ka klientidest puudus.
> Artikli juurde | Kommenteeri
|
|
|
|
|
Foto: Andrus Hiiepuu |
Jõeriik Aafrikas – Gambia
«Teie eelnevalt tehtud viisa siin piiripunktis ei kehti ja te peate uue ostma!» – selline oli meie esimene kokkupuude kohalikega Senegali-Gambia piiril. Seisime jahmunult madala laega onnis, valged silmad meie poole välkumas, ja olime hetkeks keeletud.
> Artikli juurde |
|
|
|
|
Foto: Karl Eelmaa |
Euroopa ja Aasia kohtumine
Tõsiasi on see, et umbes 4000 krooniga saab end suvisel ajal mõnusasti nädalaks mõnes Türgi kuurordis «lahti pakkida». Sihtkohaks näiteks Antalia, Kemer, Alanya või Marmaris. Kui all inclusive toidust ja alkoholist nädalaga villand ja olete võimelised Türgi külalislahkust veel nädala taluma, on soovitav sõita Istanbuli.
> Artikli juurde |
|
|
|
|
Foto: Marin Hoffmann |
Seljakotirännakud on kõrgem kunst (15)
Targad mehed on öelnud, et leida oma tee – see ongi tee õnneni. Ma leian nende jutust kosutust ning soovi otsida seda Oma Teed, läbi tuule ja vihma ning võimalike loikude, millesse astudes enese kaelani mülkast leiad. Filosoofiliselt on tunduvalt raskem viia ennast tasandile, kus lased lahti tsivilisatsiooni kätteõpitud ja mugavaks muudetud tavadest.
> Artikli juurde | Kommenteeri
|
|
|
|
|
Foto: Mart Reimann |
Nädal vaalade, hüljeste ja jäämägedega Gröönimaal
Eestis on viimastel aastatel hoogsalt populaarsust võitnud süsta- ehk kajakimatkad merel. On vist ikka nii, et mingit ala harrastades tekib varem või hiljem huvi selle juurte vastu. Kuigi kajakki, mis inuiti keeles tähendab jahimeeste paati, kasutati jahipidamiseks kogu Arktikas, peetakse just gröönlasi kõige suuremateks kajakisõidu meistriteks. Seega on paljud tõsised süstamatkahuvilised kogu maailmas ette võtnud nii-öelda palverännaku Gröönimaale.
> Artikli juurde | Kommenteeri
|
|
|
Kaebusteraamat
Reklaam
|
