Elamumessi ette valmistava Tallinna linnakantselei referendi Riho Kanguri sõnul peaks mess esialgse kava kohaselt toimuma 2010. aasta suvel ning selleks ajaks peaks kogu kvartal olema välja ehitatud. Ta märkis, et alale on plaanis rajada 14 uut maja, mille seas on kuni neljakorruselised kortermajad ja ridaelamud. | | | | VIIMASED KOMMENTAARID | ???
Oot-oot - kas see Riho Kangur mitte ei tegelenud selle imeliku pseudo-rüütlilaagriga Kalevi ujula ju...
|
|
Lisaks tulevad kvartalisse mõned uued individuaalelamud, lasteaed, seltsimaja, ärihoone, haljasalad ja mänguväljakud. Kangur lausus, et kokku lisandub 200 uut elamispinda, millest osa jääb munitsipaalomandisse ning ülejäänud lähevad juba enne messi müüki.Messi ajal saavad inimesed majades ringi kõndida ja nendega tutvuda. Kangur märkis, et sarnaselt Soomes korraldatud elamumessidega peaksid inimeste kodud olema messi ajaks juba täiesti valmis ehitatud ja sisustatud, pärast messi kolitakse sisse. Maa- ja päikeseenergia Elamumessi juhtteemadeks on Kanguri sõnul säästlike majade rajamine, innovaatiliste tehnoloogiate kasutamine ja läbimõeldud linnakvartali ehitamine. Nii näiteks on plaanis maju projekteerima hakkavatele arhitektidele ette kirjutada, et majade kütmiseks kasutataks maasoojuspumpasid ja päikesepaneele. «Messil näidatakse, innovaatilist ja uut, tahame rõhuda energiasäästlikkusele,» lausus abilinnapea Taavi Aas. «See, et Tallinnas mess tuleb, on täiesti kindel, Pärnu tahab teha aastal 2009, meie jõuame teha aastal 2010.» Millised uued majad täpselt tulevad, selgub konkurssidel, kus arhitektid saavad linna ette antud tingimustel välja pakkuda oma lahendusi. Žürii valib seejärel välja parimad lahendused, mille järgi majad valmis ehitatakse. Kangur ütles, et tänavu loodab linn kehtestada ala detailplaneeringu ning piirkonnas oleva reformimata riigimaa linna omandisse saada. Tuleval aastal peaksid selguma uute majade projektid ning 2009 läheb ehitamiseks. Abi majaomanikele Ala detailplaneeringu üks autoritest, Eesti Projekti arhitekt Mildred Liinat ütles, et uued kortermajad kerkivad eelkõige Vasara tänava äärsete vanade kahekorruseliste barakkmajade asemele. «Need on väga kehvas seisus ja ohtlikud majad,» lisas ta. Liinat lausus, et lammutamist ootab praegu viis maja. Tulevasele messialale ei jää aga pelgalt linna või riigi maad, vaid ka eraomandis olevad hooned, mille lammutamist keegi nõudma ei hakka. Kanguri sõnul soovivad nad lähitulevikus alustada eramajade omanikega läbirääkimisi, et aidata neil kehvemas korras olevaid maju messi ajaks korda teha. Linnavalitsus teeb elamumessil koostööd mittetulundusühinguga Eesti Elamumessid, mis aitab ka Pärnul elamumessi korraldada. «Koostöölepe on ettevalmistamisel ja sellest saab keskorganisatsioon, kes koordineerib ning valmistab ette tutvustavaid materjale ja trükiseid,» lausus Aas. «Messi korraldab lõpuks linn ise.» MTÜ Eesti Elamumessid tegevjuht Meelis Niin on varem Postimehele öelnud, et Soomes püüdlevad kohalikud omavalitsused üksteise võidu elamumessi asupaigaks, sest mess annab neile juurde uusi elanikke, loob töökohti ja muudab messilinna või -asula riigi külastatavaimaks paigaks. «Seda nii messiaastal kui ka hiljem, sest messi käigus valminud kodusid, mis on enamasti ka arhitektuurilised pärlid, käiakse eemalt vaatamas hiljemgi, kui elanikud juba sees elavad,» märkis ta. |
