Kasu
 |
Linnapolitsei käed on lagastajate vastu rüpes (11) 22.04.2007 16:17
Igal kevadel tuleb üle ja läbi prahilasu teed
otsivate pealinlaste huulile sõna «munitsipaalpolitsei» - maksumaksja raha eest
ülalpeetav asutus, kes peaks linna lagastajad vastutusele võtma ja linnakassasse
laekuva trahviraha näol oma olemasolu õigustama. |
| |
|
 |
Mudaseks muutunud parkimisala Tallinna kesklinnas. Foto: Peeter Langovits |
 |
|
|
Põhjuse munitsipaalpolitsei suutlikkus kahtluse alla seada annab asutuse
Tatari tänaval paikneva kesklinna kontori vastas veel nädalapäevad tagasi laiuv
mudaväli, mis praeguseks küll natuke tahenenud, kirjutas Äripäeva eriväljaanne
Tööstus.
| | | | VIIMASED KOMMENTAARID | dysgraafik Kui suur on tallinn.Ja,kui vähe on munitsipaal politseid.Teie inimesed ise reostate eesti maad.jne.
mette äi saa aru. kas betoonist vöi rauast tökked sinna muruplatsile ette panna on siis töesti linnakassa ...
|
| Idee järgi haljasalaks mõeldud kunagise muruplatsi on selliseks muutnud
naabruses asuva äri- ja elumaja asukad sinna oma autosid parkides. Tallinna
munitsipaalpolitsei ameti (MA) juhataja Kaimo Järvik selgitas Äripäevale, et
inspektorid on Tatari tänava haljasalal parkivatele sõidukitele pidevalt
kirjalikke hoiatusi teinud. «Koostöös Tallinna kesklinna valitsuse ja linna
transpordiametiga otsime probleemile lahendust,» lubas Järvik.
Ka läinud aasta juunis loodud Pärnu linnapolitsei põhilise tööpõllu moodustab
linna prahistajate ja parkimisreeglite eirajate korralekutsumine.
Pärnu munitsipaalpolitsei direktor Karl Kolla märkis Äripäevale, et asutusel
on tegelikult kohustus menetleda umbes paarikümmet eeskirja ja riiklikku
seadust, kuid põhirõhk on suunatud linnas heakorra tagamisele, koos
riigipolitseiga osaletakse ka avaliku korra tagamisel ja menetletakse
parkimisnõuete rikkumisi. «Jõudu on meil vähe ja tööpõld on suur, sellepärast ei
ole Pärnus ka võimalik välja panna ööpäevast patrulli,» selgitas
Kolla. Toimetas PM Online |
|
|
|
|
 |
|
| | | Tarbija24 avalehe uudised |
|
 |
|
 |
Foto: Ants Liigus / Pärnu Postimees |
Newsweek saadab turistid Pärnu asemel Parmusse (25)  Maailma suurimaid uudisteajakirju Newsweek prognoosib kliimamuutustele pühendatud erinumbris, et Läänemere-äärsetest aladest kujuneb Lõuna-Euroopa järjest kõrgemale küündivate suvetemperatuuride tõttu uus populaarne kuurortide piirkond, ent saadab ekslikult tulevased turistid Pärnu asemel otsima olematut linna nimega Parmu.
> Artikli juurde | Kommenteeri
|
|
 |
|
 |
Foto: Baltcott |
Kodu ja suvila võib panna suveks raha teenima (15)  Kolm aastat tagasi tulid Rootsi eraisikud Eesti turule julge ja siinmail
ebatavalise äriplaaniga, pakkudes eestlastele võimalust panna oma maja, suvila
või korter suvepuhkuste tipp-perioodiks raha teenima. Esialgu kõhklusi ja isegi
teatava umbusuga vastu võetud ettepanek on aga ajapikku inimestele meeldima
hakanud ning kuna huvi kogu Baltikumi regiooni, sh Eesti vastu on jätkuvalt
tõusuteel, ei ole ka klientidest puudus.
> Artikli juurde | Kommenteeri
|
|
 |
|
 |
Foto: Andrus Hiiepuu |
Jõeriik Aafrikas – Gambia  «Teie eelnevalt tehtud viisa siin piiripunktis ei kehti ja te peate uue ostma!» – selline oli meie esimene kokkupuude kohalikega Senegali-Gambia piiril. Seisime jahmunult madala laega onnis, valged silmad meie poole välkumas, ja olime hetkeks keeletud.
> Artikli juurde |
|
 |
|
 |
Foto: Karl Eelmaa |
Euroopa ja Aasia kohtumine  Tõsiasi on see, et umbes 4000 krooniga saab end suvisel ajal mõnusasti nädalaks mõnes Türgi kuurordis «lahti pakkida». Sihtkohaks näiteks Antalia, Kemer, Alanya või Marmaris. Kui all inclusive toidust ja alkoholist nädalaga villand ja olete võimelised Türgi külalislahkust veel nädala taluma, on soovitav sõita Istanbuli.
> Artikli juurde |
|
 |
|
 |
Foto: Marin Hoffmann |
Seljakotirännakud on kõrgem kunst (15)  Targad mehed on öelnud, et leida oma tee – see ongi tee õnneni. Ma leian nende jutust kosutust ning soovi otsida seda Oma Teed, läbi tuule ja vihma ning võimalike loikude, millesse astudes enese kaelani mülkast leiad. Filosoofiliselt on tunduvalt raskem viia ennast tasandile, kus lased lahti tsivilisatsiooni kätteõpitud ja mugavaks muudetud tavadest.
> Artikli juurde | Kommenteeri
|
|
 |
|
 |
Foto: Mart Reimann |
Nädal vaalade, hüljeste ja jäämägedega Gröönimaal  Eestis on viimastel aastatel hoogsalt populaarsust võitnud süsta- ehk kajakimatkad merel. On vist ikka nii, et mingit ala harrastades tekib varem või hiljem huvi selle juurte vastu. Kuigi kajakki, mis inuiti keeles tähendab jahimeeste paati, kasutati jahipidamiseks kogu Arktikas, peetakse just gröönlasi kõige suuremateks kajakisõidu meistriteks. Seega on paljud tõsised süstamatkahuvilised kogu maailmas ette võtnud nii-öelda palverännaku Gröönimaale.
> Artikli juurde | Kommenteeri
|
|
|
Kaebusteraamat
Reklaam
|