Peaminister Andrus Ansip ütles läinud neljapäeval valitsuse selle aasta esimesel istungil, et talle teadaolevalt sündis läinud aastal 15 807 last, ning avaldas lootust, et alanud aastal on sünde veelgi rohkem, nii et ületatakse 16 000 sünni piir. 2006. aastal jäi ilus ümmargune number – 15 000 vastsündinut – napilt saavutamata. Puudu jäi vaid 123 last. Mullu sai see maagiline piir, milleni jõuti viimati 1993. aastal, isegi ületatud. Tallinna Ülikooli eesti demograafia instituudi direktor Kalev Katus tõdes, et ega sündide suurem absoluutarv talle rohkem ütlegi, kui et kurb on kuulda, kuidas valitsus 21. sajandil oma jutus sellist näitarvu kasutab. Parim seis pealinnas Tema sõnul on sündimus Eestis viimase kümmekonna aasta vältel püsinud üsna ühesugune ehk 1990ndate alguse sündimuse languse järel on saavutatud umbes 75 protsent rahva taastamise tasemest. Katus leidis aga, et viimaseid kolme-nelja aastat on iseloomustanud ajastuslik struktuurinihe ehk ilmavalgust on näinud 1990ndate teisel poolel edasilükatud sünnid. «See jätkub, aga ka lõpeb alanud aastal,» tõi ekspert välja kurva tõsiasja. «Kes absoluutarve armastab, siis kolme-nelja aasta pärast hakkab sünnitusealiste naiste arv vähenema ja muidugi siis ka vastsündinud laste arv. Nii nagu ka kooliõpilaste arv.» Rõõmustavam seis on alates 2005. aastast olnud pealinnas, sest just sellest ajast saadik on loomulik iive Tallinnas olnud positiivne. Iive oli läinud aastal positiivne ka Harjumaal ning elanike arv kasvas 539 inimese võrra. Tartumaal ületas sündide arv lõppenud aastal surmasid. Tartu maakonnas mullu sündinud 1990 lapsest oli 22 kaksikute paari ja kolmed kolmikud. Need arvud ei kajasta siiski täpselt maakonna elanike arvu muutust, sest Tartus registreeriti paljudel juhtudel ka teiste maakondade elanike sünde ja surmasid. Maakonnad miinustes Sama tendentsi tuleb arvesse võtta ka Tallinna puhul, sest juba viimased paar aastat ei pea sündi registreerima elukohajärgselt, seega lähevad palju noored emad sünnitama just Tallinna või Tartusse. Seda tõdesid üsna mitme maakonna perekonnaseisu osakonna juhid. Nende sõnul on üks põhjuseid, miks pealinna või Tartusse sünnitama minnakse, et avalikkuse silmis toetatakse sealseid haiglaid näiteks heategevuskampaaniate abil rohkem ning see annab emadele turvatunde. Kui vaatame veel eelmist rekordsuurt titeaastat maakondlikus lõikes, siis näiteks Põlva maakonnas oli läinud aasta sündide arv viimase seitsme aasta väikseim. Lääne-Virumaal sündis aga läinud aastal 708 last, mis on 17 last enam kui 2006. aastal ning sündide arv oli viimaste aastate suurim. Positiivne loomulik iive oli selles maakonnas Haljala, Kadrina, Vinni ja Sõmeru vallas. Sõmeru vald oli ainus omavalitsus Lääne-Virumaal, kus elanike arv aasta jooksul kasvas 49 inimese võrra. Üldiselt maakonna elanike arv aga vähenes 667 inimese võrra ning selle peamiseks põhjuseks negatiivse loomuliku iibe kõrval on ka väljaränne. Viljandimaa on samuti maakondade hulgas üks neist, kus loomulik iive oli möödunud aastal negatiivne, ehkki juulis ületas sealgi sündide arv surmade arvu. |
