Auto
 |
Audi A4 - tiigrihüpe keskklassis (27)
11.01.2008 13:50
Tõnu Tramm, Auto Bild Eesti
Kui välja arvata see hetk, mil Audi 80 muutus Audi A4-ks, tegi Audi
keskklass lõppenud aastal läbi suurima muudatuse oma ajaloos. Uus A4 ei
ole enam see, mis ta oli siiani.
Noh, eks virisejaid ja ilkujaid leiab ikka. Nagu seegi kord, kui Frankfurdi autonäitusel uuelt Audi A4-lt tekk pealt tõmmati, kirjutab Auto Bild Eesti.
Need lingid! Nagu Škodal või Seatil, Volkswagenist rääkimata. Kuhu on kadunud Audi eripäraks olnud tõstetavad lingid? Jne.
Käsi südamele – päris puhas pole ma patust isegi, sest esmapilk uuele Audile jättis tõesti üsna ükskõikseks. Kuni hetkeni, mil auto olemusse sai hakata tõsisemalt süvenema.
Mida rohkem süveneda, seda sügavamaks muutub lugupidamine selle auto vastu. Juba siis, kui panna kõrvuti seniste A4 mudeliseeriate andmed, jõuab kohale arusaam, et mitte kunagi varem ei ole see auto nii põhjalikult uuenenud.
Ta on pikem, laiem, mahukam. Ja et mõõtkavadest veelgi paremat ülevaadet saada, toome kõrvale Eestis levinuima Audi A6 ehk nn C5 mudeliseeria, mida toodeti aastatel 1997–2004. Ja mida me näeme?
Uus A4 on laiem ja pikema telgede vahega ning strateegilistelt mõõtudelt jääb ta A6-le alla vaid pikkuse poolest. Kes on eelmise põlvkonna A4 tagaistmel istunud, teab väga täpselt, kui vähe oli seal tegelikult põlveruumi. Hoolimata tõsiasjast, et tegemist on keskklassi autoga.
Uues A4-s on ruumi ka tagaistmel, lisaks on mahukam ka pagasiruum. Ja kui jõuame selleni, milliseid uusi tehnoloogilisi arenguid värske A4 endas kätkeb, võib arengut julgelt nimetada tiigrihüppeks. Sest vähemasti Eesti kontekstis on sõnal «tiigrihüpe» üsnagi ühene, innovaatiline tähendus.
Kui lasta ka kõige paadunum viriseja uue A4 rooli taha, võib olla kindel, et juba pärast mõne kilomeetri läbimist on ta suu lukus. Ja kui ei ole, on tegemist pigem patoloogilise nähtuse kui objektiivse hinnanguga.
Välimus
No muidugi LED! Just dioodvalgustitest koosnev kelmikas päevasõidutulede rida torkab Audi-fännidele kõige enam silma ja teeb temast erilise auto. Kusjuures tuled põlevad piisavalt heledalt, et olla nähtav ka meie sombustel teedel ja tänavatel.
Tuled on kahe heledusastmega. Kui lülitada sisse päristuled, muutub LED-i rida tuhmimaks ehk päevasõidutuled muutuvad parktuledeks. Lahe!
Teiseks ainuomaseks väliseks tunnuseks on paljukirutud ukselingid. Vaid uuel A5-l ja A4-l on need tõmmatavad, ülejäänutel tõstetavad. On tõsi, et lingid sarnanevad liiga sama grupi odavamate autode omadega, mis on ühest küljest justkui miinus.
Samas – pagana mugav on! Tuled, tõmbad ja ongi uks lahti. Ilmselt ei võetud säärane muudatus ette mitte selleks, et Audit kuidagi alavääristada, vaid eeskätt ikka praktilistel kaalutlustel.
Kolmas iseärasus on A5-lt tuttav esiots, s.t et radiaatorivõre alumine osa on kõrgemal kui senisel mudelil. Ja muidugi tagaosa koos tagatuledega, mis meenutab samuti tervikuna pigem A5 kui senist A4 nig teatud nurga alt vaat et isegi kolmanda seeria BMW-d (viimane sarnasus on siiski üsna meelevaldne).
Kokkuvõttes võib uut A4 nimetada tinglikult neljaukseliseks A5-ks, ainsa vahega, et küljejoon on pisut sirgem ja tagaosa pikem.
Millal tuleb universaalkere? – küsivad kindlasti paljud. Esialgsetel andmetel jõuab see meile kevade hakul märtsis. Esimesed spyfotod ütlevad, et tagatuled ja ülejäänud tagaosa on peaaegu sama mis sedaanil, lihtsalt tegemist on universaalkerega ja kogu lugu. Aga praktilisem on ta igal juhul ja kes jaksab oodata, sel tasub ootus end kindlasti ära.
Sisemus
Ka siin on hüpe ilmselge. Siiani oli A3 ja A4 sellised lihtsama sisedisainiga autod, alles A6 võis hoobelda sõnaga «luksus», ilma et keegi hakkaks muigama. Nüüd on ka A4 sisemus samal tasemel.
Õigem on küll öelda, et samal tasemel Audi A5-ga, sest kui ei teaks kummas autos istud, saaks vahest aru ainult paadunud Audi-fänn või inimene, kes töötab Reval Auto müügimehena. Tavakodanikule pole mingit vahet.
Ok, rool on nelja kodaraga, A5-l on neid kolm, uksekaared on pisut sirgjoonelisemad, kõrvalistuja nina ees on iluliist, mida A5-l ei ole ja eks nipet-näpet ikka leiab. Aga kogu armatuurlaud koos käigukangi ümbritsevate nuppudega on suure tõenäosusega samalt tootmisliinilt võetud.
Nii et midagi eriti uut ei ole, iseküsimus, kui paljud teavad, milline A5 seest välja näeb. Selle kohta võib öelda, et interjöörilt on A5 üsna sarnane A6-ga.
Aga kui juba autos istuda, on õige hetk rääkida sellest, mida uus A4 sisaldab. Lühike vastus on: peaaegu kõike!
Aga kui täpsem olla, siis näiteks õnnestus just selle autoga esimest korda katsetada Eesti teedel, kuidas töötab Line-Keeping-süsteem ehk seadeldis, mis aitab juhil kursil püsida. Tegemist on väikese radariga, mis jälgib teel olevaid valgeid jooni ja kui auto sisselülitamata suunatulega joont ületama hakkab, hakkab rool juhi käes värisema.
Olen veendunud, et väga paljusid avariisid Tallinna-Tartu maanteel poleks juhtunud, kui selline süsteem kõikidel autodel peal oleks. Ja see pole veel kõik!
Sama raha eest saab kauba peale ka Side Assisti nime kandva süsteemi, mis annab märgutulega märku, kui alustad ümberreastumist, aga kõrval sõidab teine auto. See on asendamatu abimees siis, kui kõrvalsõitev auto on kadunud nn musta auku, mis aeg-ajalt ikka jääb küljepeegli ja silmade haardeulatusest välja.
Kolmas asjamees, mis samuti Audil nüüdsest täiesti olemas, on tagurduskaamera koos abijoontega. Mitmel Jaapani päritolu automargil juba mõnda aega kasutuses olev süsteem on nüüdseks siis ka sakslaste keskklassi autodele jõudnud.
Lisavarustust on palju – kuni Bang & Olufseni kõlarisüsteemini välja, mis maksab üllatavalt vähe – kõigest 11 100 krooni.
Lisavarustuse loetelu on pikk ja mis seal salata, toob kaasa suure lisakulu. Näiteks maksab prooviauto kõikvõimalike lisade tõttu baashinnaga võrreldes tervelt 314 000 krooni rohkem, mis teeb teise pereauto jao lisaks.
Ainuüksi MMI kaudu juhitava aktiivkõlaritega ning Eesti suurimaid linnu ja maanteid sisaldava navigatsioonisüsteemi eest peab välja käima ligi 53 000 krooni. Aga mis teha, Audi puhul see lihtsalt on nii ning sellega peab arvestama.
Mootorid ja käigukast
Mingeid 1,6-liitriseid A4 kapoti all enam ei ole ja ilmselt pole sel ka mõtet, sest kui ülejäänud auto on pool miljonit väärt, siis peab seda olema ka mootor. Ehk bensiinimootorite valik algab 1,8-liitrisest otsesissepritsega turbomootorist, millel võimsust 160 hobujõudu.
On ka 3,2-liitrine V6, millel jaksu 265 hobu jagu. Edasi läheb jutt juba diislite peale. Neid on kokku kolm: kaheliitrine reas neljane (143 hj), 2,7-liitrine V6 (190 hj) ja 3-liitrine V6 (240 hj).
Kaks viimast on muidugi mootorid, mis ka kõige diislivihkajalikuma kodaniku usku pöörama sunnib, sest see, kui vaikselt nad töötavad, kui hästi autot liigutavad ja kui vähe sealjuures kütust kulutavad, on lausa imetlusväärne. V
aid hind pole imetlusväärne, ehkki samas... kui mul oleks valida kas 3,2-liitrine bensiinimootor 615 000 krooni eest või 3-liitrine diisel 624 000 eest, ei kõhkleks ma hetkegi viimase kasuks otsustamast. Nii et kõik on suhteline.
Käigukastidest on saadaval kuuekäiguline manuaal ja 7-astmeline Multitronic, DSG-käigukasti esialgu ei pakuta.
160-hobujõuline bensiinimootor maksab alates 455 300 kroonist. Pole sugugi paha, arvestades, et auto on olemuselt nagu noor A6. Kuid tuletame meelde, et Audi puhul on baashind sõna otseses mõttes baashind.
Kui hakata peale laduma eluks vajalikke lisasid, tõuseb hind märkimisväärselt. Aga ega see Audi ostjat morjenda. Tema oskab sellega arvestada ja kodus naiselegi selgeks teha.
Sõit
Kahtlemata on sõit A4 juures kõige magusam teema. Eriti kui rääkida uuest süsteemist nimega Audi Drive Select System, mis võimaldab autot sättida olenevalt sõidustiilist või teeoludest.
Ühe nupuvajutusega saab muuta vedrustust jäigemaks, roolisüsteemi ülekannet sportlikumaks ja ka automaatkäigukasti puhul mootori ülekannet sportlikumaks. Kokku neli asendit: Comfort, Dynamic, Auto ja Individual.
Esimene tähendab mugavat ja pehmet kulgemist koos aeglasema rooliülekandega, teine jäigemat vedrustust ja äkilisemat rooli, kolmas kombinatsiooni neist kahest olenevalt teeoludest, viimane aga võimalust reguleerida endale sobilik kombinatsioon.
Näiteks kui enamjaolt sõidetakse Tallinnas, kus rooli kiire ülekanne võimaldab mugavalt manööverdada ja parkida, kuid ebaühtlased tänavad loksutavad sportliku vedrustuse puhul liiga palju, on võimalik teha isiklik seadistus nii, et rool on äkiline, vedrustus pehme ja käigukast sportlik, et foori tagant Audile kohaselt minema pühkida.
Igati mõnus asi ja eri variante katsetades võib öelda, et erinevus on ilmselge ja juhitavus on ühtmoodi tipptasemel nii ringrajal kui ka maanteel kulgedes.
Muidugi, taas see hinnateema. Seesamune süsteem on üks kallimaid asju Audi lisavarustuse loetelus. Maksab kokku 41 700 krooni, mis on küll odavam kui navigatsioonisüsteem, aga mõtlema paneb ikka, kas ja kui hädavajalik ta meie oludes on.
Sest olgem ausad, ka Audi tavavedrustus hoiab kiirema kulgemise korral autot probleemivabalt teel. Meil pole ka ei peegelsiledaid kiir- ega mägiteid, kus ilma sportliku vedrustuseta hakkama ei saaks.
Teiseks pole roolisüsteemgi nii uimane ja aeglane ühti, et parkimismajas hakkama ei saaks. Kui ei teaks uue süsteemi olemasolust, ei oskaks seda tahtagi. Mis mõistagi ei tähenda, et ta mõttetu ja üleliigne on, küsimus on lihtsalt selles, kui palju me seda Eesti oludes igapäevasõitudel vajame.
Tehnilised andmed
Audi A4 1.8 TFSI
Uksi/kohti 4/5
Mootor R4, otto
Töömaht 1798 cm3
Võimsus 118 kW (160 hj) @ 4500–6200 p/min
Pöördemoment 250 Nm @ 1500–4500 p/min
Käigukast 6-käiguline manuaal
Jõuülekanne esivedu
Rehvimõõt 250/60 R 16
Pikkus/laius/kõrgus 4703/1826/1427 mm
Telgede vahe 2808 mm
Pakiruum 480 l
Kütusepaak 65 l
Tühimass/kandevõime 1410/550 kg
Tippkiirus 225 km/h
Aeg 0–100 km/h 8,6 s
Keskmine kütusekulu 7,1 l/100 km
CO2 pääst 169 g/km
Garantii 2 aastat läbisõidupiiranguta
Hooldusvälp vastavalt pardaarvutile
Roostegarantii 12 aastat
Kindlustuskulu aastas 19 637 krooni
Hind alates 455 300 krooni
+ Koostekvaliteet, uued tehnoloogiad, suur areng võrreldes eelmise mudeliga.
– Baasvarustus, hind
Järeldus: auto tõelisele sõidugurmaanile, kes peab arvestama, et nauditava menüü eest peab maksma ka vastavat hinda.
|
| | | Tarbija24 avalehe uudised |
|
|
|
|
Foto: Nõmme ujula. |
Test: paremateks osutusid Keila ja Nõmme ujula
Ujulaid testinud Äripäeva ajakirjanike hinnangul väärib parima tiitlit nii Keila tervisekeskuse kui ka Nõmme ujula: esimene jäi silma hea teeninduse, mugavuse ning hinna ja kvaliteedi suhtega, teine heade parkimistingimuste ja mugavate saunadega.
> Artikli juurde |
|
|
|
|
Foto: Peeter Langovits |
Kui paljudel inimestel on neli neeru?
Vastus on: palju enamatel, kui arvatakse. Enamik inimestest ei tea oma
lisaneerudest midagi ning avastab need alles mingi tõsisema tervisehäda
pärast tehtaval ultraheliuuringul või operatsioonil.
> Artikli juurde |
|
|
|
|
Foto: Reuters / Scanpix |
Gröönimaa muutub kuumemaks
Üha enam inimesi soovib läbida sama teekonna, mis Fridtjof Nansen 1888. aastal, kui tema juhitud ekspeditsioon läks suuskadel üle Gröönimaa.
> Artikli juurde |
|
|
|
|
Foto: Mihkel Maripuu |
Hiiumaa praam rammis kaid (VIDEO)
Tugev tuul häirib praamiliiklust! Lisatud Reporter.ee video!
Täna kell 10.30 Rohukülast väljunud praam St Ola pöördus sadamasse tagasi, sest tugev tuul surus laeva manööverdamisel vastu kaid.
> Artikli juurde |
|
|
|
|
Foto: Elmo Riig / Sakala |
Töötule pakutakse tasuta viinaravi
Seni on töötud pakutud võimalusest loobunud!
Kuna Ida-Virumaa pikaajaliste töötute seas on palju
alkoholisõltlasi, siis pakutakse neile uue programmi raames võimalust minna
tasuta viinaravile .
> Artikli juurde |
|
|
Kaebusteraamat
|
