Ka hiljuti siit ilmast läinud Playboy modelli viiekuise tütre arvukate isaks pürgijate seast õiget leida poleks Tartus asuvas DNA-laboris mingi kunsttükk.

Põhjuseid, miks inimesed sellist tüüpi analüüsi vajavad, on mitmeid. Gunnar Tasa sõnul satub kolmandik isaduse tuvastamise juhtumitest laborisse kohtu kaudu, sest põlvnemine tuleb määrata kas elatusraha väljamõistmiseks või pärandivaidluste korral. Ülejäänud tulevad ise, ka ajendatuna soovist taastada kodurahu.

Isaks pärast surma

Samas võib iseenesest lihtsa DNA-proovi võtmisega kaasneda suuri, esmapilgul ületamatuid raskusi. Näiteks, mida teha, kui DNAd pole enam kelleltki võtta – inimene on surnud?

«Kui ka tuhastatud, siis tuhast enam tõesti DNAd ei saa,» ütleb Tasa. «Aga kui pole veel tuhastatud ja on oht, et see kohe juhtub, tuleb kähku kohtusse pöörduda.»

Kui asitõendid võivad hävida, tuleks kohtusse anda avaldus alustamaks eeltõendamise menetlust tõendite kogumiseks. Seejärel annab kohus kiiresti välja määruse, mille alusel saab laibalt võtta DNA-proovi. Kui see on tehtud, saab rahulikult edasi tegutseda. Võimalusi saada inimeselt pärast tema surma proovi DNA-analüüsiks on aga veelgi.

Tasa sõnul võetakse lahangu käigus sageli koeproove ja haiglaski võetakse kasvaja korral mikroskoopilisteks uuringuteks koeproove, mis võivad olla säilitatud ning mida saab kasutada DNA-analüüsiks. Ka Tasa ise hoiab kõik DNA-proovid alles, sest mine tea, millal on vaja end kellegi eest kaitsta.

Kuid põlvnemise analüüsi võib mõnikord teha ka nii, et asjasse puutuva inimese DNAd ei saadagi kätte, mistõttu seda ei saa ka analüüsida. Mõnikord on vaidlusaluse lapse põlvnemise tuvastamisel abi hoopis surnud mehe teistest lastest, kui DNA-analüüs kinnitab, et neil kõigil on sama bioloogiline isa.

Kõik sellised ilma inimeseta juhtumid nõuavad Tasa väitel enne testile minekut eksperdiga konsulteerimist. Omavahel asja arutades selgub, kas DNA-test üldse saab anda piisavalt usaldusväärset vastust. «Aastatega on meie labori kogemused ja võimalused üha kasvanud – teadus ju areneb,» nendib Tasa ja toob mitmeid näiteid.

Viimases hädas võib näiteks appi võtta kadunu asjad: jopekrae või määrdunud varrukaotsad, pesu, mis on vastu inimkeha hõõrdunud, kuid mida pole veel jõutud pesta, aga ka hambaharja, kammi, habemeajamistarbed, hambaproteesid. DNA võib kätte saada ka luudest ja hammastest.

Üks mees miljonist

Nagu öeldud – isaduse tuvastamiseks vajaliku DNA-analüüsi võib määrata kohus, aga seda testi saab ka väljaspool kohut ise 3600 krooni eest tellida. Kuid nagu kohtumääruse korral, nii ka ise asju ajades, peavad kas Tasa juurde Tartus või kohtuarstide juurde Pärnus, Tallinnas ja Kohtla-Järvel üheskoos minema nii ema, laps kui ka mees.

«Nii ei lähe, et meie juurde tuuakse lapselt salaja võetud proove või isiklikke asju. Isadust ei tuvastata salaja,» ütleb Tasa.

Kui uuring Tartu DNA-laboris tehtud, saadetakse tulemus inimestele posti teel koju kätte, kusjuures keeruline sõnastus on asendatud seal nii lihtsa tekstiga kui vähegi võimalik.

Kas eksimine teie töös on üldse võimalik?

«Tulenevalt seni usaldusväärseima metoodika iseärasustest, mida kasutab kogu maailm, pole isadust kinnitava tulemuse tõenäosus kunagi sada protsenti,» ütleb Tasa. «Siit tulenevalt – ükskõik kui väike ka poleks isadust kinnitava tulemuse korral vea tõenäosus, pole see kunagi null. Sellepärast me ei ütlegi, et see mees on isa, vaid ütleme: see mees saab olla selle lapse isa.»

Nii et 99,99 protsenti ei tähenda veel sugugi, et see mees ongi selle lapse isa?

Tasa sõnul on kõige korrektsem põlvnemise analüüsi korral arvutuste tulemused väljendada isaduse indeksina, mis näitab, mitu korda on suurem tõenäosus, et lapse bioloogiliseks isaks on testil käinud mees, mitte aga suvaline mees populatsioonist.

«Meil praegu kasutuses oleva testsüsteemiga on isaduse indeksi arvuline väärtus tavaliselt piirides mõni kuni mõnisada miljonit. Ehk siis mõni kuni mõnisada miljon korda tõenäolisemalt on lapse bioloogiline isa testil käinud mees, mitte aga keegi teine,» räägib ta.

Aga kui mõni prooviandja pole rahul, et ta isa on, mis siis saab?

«On juhtunud, et aeg-ajalt süüdistab mõni rahulolematu: see pole võimalik, te olete ära ostetud! Vastan sellisel juhul ikka, et kogu maailm kasutab samu süsteeme, palun minge ükskõik missugusesse riiki ja laske teha kordusanalüüs. Aga kui me tõesti oleme eksinud, tähendab see meie jaoks kriminaalkaristust.»

Töökindel süsteem

DNA-analüüsi hind tellijaid muide ei kohuta – veerandi labori tööst moodustavadki just isaduse tuvastamise testid. Ülejäänud on politsei kriminaalasjades tellitud DNA-analüüsid. DNA-analüüsi suhteliselt kõrge hind ei tulene Tasa väitel sellest, nagu tahaksid DNA-laborid rikastuda. DNA-analüüsi hinna kruvib üles hoopis selles vallas kasutatav tehnoloogia, mis on patentidega kaitstud ning mille tootjad on monopoolses seisundis.

Kogu maailmas kasutusel olev valideeritud testsüsteem – väike pappkarbike reagentidega (keemiliselt aktiivsete ainetega) – maksab, muide, kuni 50 000 krooni ja sellest jagub tootja andmetel vaid sajaks prooviks.

Sõna «valideeritud» tähendab Tasa sõnul seda, et testsüsteemi usaldusväärsust ja töökindlust on põhjalikult testitud. Aga ka seda, et testsüsteem töötab ettenähtud tingimustes alati samamoodi, et süsteem toob välja üksnes inimese DNA, aga mitte looma oma, et süsteem annab ka aastate pärast täpselt sama tulemuse jne.

«Sündmuskohalt politsei võetud proovide osas ei ole garantiid, et neis on vaid inimese DNA. Enamik pindadest, kust proove võetakse, on ju bakteriaalselt saastunud, mistõttu testsüsteemid peavad olema välja töötatud just spetsiifiliselt inimese DNA jaoks,» selgitab Tasa.

Ekspertiisiakte tehakse kohtuarstliku ekspertiisibüroo DNA-laboris aastas üle 500, proovide arv ulatub tuhandeteni.

Kohtuarstliku ekspertiisi büroo DNA-labori ühes ruumis on laual veriste säärtega teksapüksid, kuid Tasa sõnul on seal olnud väga eri tüüpi proove ja asitõendeid, alates närimiskummist ja lõpetades autoistmetega.

Sellest ruumist algab kõik – asitõendite pildistamine, sperma otsimine ultraviolettlampidega, proovide võtmine riietel olevatest vereplekkidest ning DNA rännak pisikestes plastmasstuubides ühest toast ja ühest aparaadist teise.

«Kui proovist on DNA kätte saadud, lisatakse sellele reagente ja pannakse tuubid programmeeritavasse termoplokki,» selgitab Tasa. «Algab reaktsioon, mille eesmärk on välja tuua need DNA piirkonnad, mida uurida tahame.»

Pärast reaktsiooni toimumist viiakse proovid geenianalüsaatorisse, kus tuleb ilmsiks inimeselt või asitõendilt võetud proovist saadud DNA-profiil. Algab ekspertide jaoks kõige põnevam aeg.

Arvutiekraanile jõuab pisikeste plastmasstuubide sisu – tõusvad ja langevad graafikud, mille numbriline väljendus ongi DNA-profiil.

Üks loogika

«Politseianalüüsil ja isaduse tuvastamisel on üks loogika – mõõdame kindlate DNA-piirkondade pikkust kohtades, kus see on inimeseti erinev,» ütleb Tasa.

Ta näitab ekraanil üht DNA-analüüsi, mis vabastas vägistamises kahtlustatu süüst, ja teist analüüsi, mis andis ühele poisile isa ja ühele mehele poja.

Huvitav, Tasa oskab keerulise asja lihtsalt ära seletada. Küllap on see sellest, et ta õpetab ka Tartu Ülikooli tudengitele molekulaargeneetikat ja on endalegi kaks järglast välja koolitanud.

Koos Tasaga töötab DNA-laboris veel teinegi kohtuekspert – bioloog Egle Toover. Temal sai jaanuaris kaks tööaastat täis ja nüüd on tal voli DNA-ekspertiisiaktile oma nimi alla kirjutada. Suvel saab sama õiguse bioloog Maarja Sadam.

«Jõudu meil on,» ütleb ekspert Tasa.

Gunnar Tasa (42)

• Lõpetanud Tartu Ülikooli arstiteaduskonna.

• Töötas ülikooli juures Aavo-Valdur Mikelsaare DNA-laboris teadlasena. Kui maailmas oli mõnda aega isadust tuvastatud, otsustas Tasa sellega Eestiski alustada.

• 10. aprillist 2000 juhib kohtuarstliku ekspertiisibüroo DNA-labori tööd. Tasa sõnul on see täiesti normaalne, et teaduslaboris kasutusele võetud uudne tehnoloogia liigub mõne aja pärast edasi praktilist tegevust viljeleva asutuse katuse alla. Praegusel juhul siis Eesti kohtuarstlikku ekspertiisibüroosse, mis on üks kahest riiklikust ekspertiisiasutusest Eestis.

Kas teate?

• Dünaamiline protsess, mille jooksul üherakulisest inimsügoodist saab sajast triljonist rakust koosnev täiskasvanu, on ehk kõige märkimisväärsem nähtus looduses.

• Sügoodi 46 kromosoomi (23 emalt ja 23 isalt) kätkevad endas ainulaadset «esmaväljaannet» uue indiviidi täielikust geneetilisest plaanist.

• Iga üksiku raku DNA sisaldab väga palju infot ning kui see oleks esitatud trükitud sõnadena, siis pelgalt iga lause esimeste tähtede loetlemisele kuluks üle 1,5 miljoni lehekülje teksti.

• Kui molekulid panna otsakuti kokku, siis iga üksiku inimraku DNA mõõtmed oleksid 1–2 meetrit.

• Kui saaksime lahti kerida kõik täiskasvanud inimkeha saja triljoni raku DNAd, siis oleks see pikem kui sada miljardit kilomeetrit. Vahemaa ulatuks 340 korda Maalt Päikeseni ja tagasi.

DNA-ekspertiisist veel: http://biomedicum.ut.ee/dna