| Esimesed muresignaalid jõudsid ajakirjandusse juba paar aastat tagasi, kui istandused hakkasid saaki andma, kirjutab Äripäev.
| | | | VIIMASED KOMMENTAARID | tilderlind
* kasuliku *, vabandust
tilderlind
Astelpaju õliga ravin ma praegu edukalt oma põletushaava, aga muudele toodetele ei hakka mu sissetul...
|
|
Nüüd on selgunud, et osa tollastest marjadest seisab endiselt tulutult külmlaos ja kasvatajate kannatus on katkemas. Lisaks Aaspõllule tegeles istikubuumi ajal istikuäriga veel kümmekond inimest ja firmat. Algas hoogne istikuäri, kus rasvaseima suutäie ampsas ilmselt Lauri Aaspõllu.
Kes tahtis saada tema loodud tulundusühistu A-Mari liikmeks, pidi ostma vähemalt tuhat taime ja rajama vähemalt ühehektarilise istanduse. Nüüd on nõudlus istikute järele kadunud, sest keegi ei kipu istandusi laiendama või uusi istandusi rajama. Mõni peab plaani istandus hävitada.
«Vot panen kevadel astelpajupuudele trossi taha ja tõmban platsi puhtaks,» ägestus Imavere aleviku ääres asuva Laanejaagu talu peremees Jüri-Toivo Laarmaa oma 1,3-hektarise istanduse keskel seistes.
Mitmed, kes Aaspõlluga kunagi koostööd teinud, ei meenuta kokkupuudet astelpajukuningaga kõige parema sõnaga. «Sisuliselt viskasin A-Marja astelpajumarjad 2005. aasta mais võlgade tõttu välja,» ütles ASi Pärnu Laht juhataja Ott Sool.
«Nad ei suutnud isegi transporti tagada. Muretsesin auto ja sõidutasin puhastatud ja pakendatud marjad Maagi lattu.» Soola sõnul on A-Mari suutnud tasuda 125 000 krooni ja endiselt on nad võlgu 73 000 krooni.
Soola sõnul on astelpajuäri lörri läinud, sest asja mootoriks oli istikuäri. «Tootel hakati vaid üht otsa arendama ning marjade töötlemise ja turuga üldse ei tegeletud,» rääkis Sool. Aaspõllu kinnitusel on aga temaga seotud ettevõtted olnud sunnitud kandma enamiku astelpaju kasvatamisega seotud arenduskuludest. «Turu- ja tootearenduseks oleme kulutanud aastas umbes 1,5 miljonit krooni, samal ajal kui liikmemaksudest laekub vaid 130 000 krooni,» kurtis Aaspõllu.
Samas tunnistab Aaspõllu turundusprobleeme, pidades neid aga paratamatuks ja loomulikuks uue valdkonna käivitamisel. «Lähiaastate saagid ulatuvad 6000 tonnini aastas, mille rahaline väärtus on umbes 120 miljonit krooni,» teatas Aaspõllu Äripäevale ja täpsustas, et Eesti siseturg tarbib umbes 100 tonni aastas. «Ülejäänud 5900 tonni tuleb suuta lähiaastatel eksportida.» Toimetas Kaire Uusen, PM online |
