Praegu on internetis levinud valenime ja -aadressiga e-posti konto loomine, et näiteks hoida lahus aadresse, kuhu laekuvad sõprade kirjad ja rämpspost. | | | | VIIMASED KOMMENTAARID | §
Saksamaa läheb ilmselt vastuollu eurodirektiividega, mis on Saksa seaduste suhtes ülimuslikud.
Ülo
Kui Eestis saad endale mobiilile kõnekaardi osta suvalisest bensiinijaamast, siis saksamaal kulub kõ...
|
|
Kui Saksa rahvasaadikud kiidavad justiitsministeeriumi eelnõu heaks, ei saaks anonüümselt osaleda ka netioksjonitel.Seejuures ei laieneks Saksamaa seadus USAs ja mujal maailmas registreeritud internetiteenuste osutajaile ning näiteks Baierimaal elav John Smith saaks kasutada Gmaili, Yahood või Hotmaili, kui ta nimetab end ankeedis näiteks prantslannaks Jane Doeks. Osutub härra Smith aga terroristiks, kes õhib Madridis inimestest pungil rongi või Londonis bussi, ning korrakaitsjad sooviksid tema kirjavahetust jälgida, oleks see valeandmete tõttu äärmiselt keeruline. Nõnda mõtisklevad vähemalt Saksa justiitsministeeriumi töötajad. Vastakad arvamused Interneti otsingusüsteemi Google Euroopa isikuandmete kaitse nõunik Peter Fleischer märkis ajalehele New York Times, et sakslaste kavatsust oleks võimatu ellu viia. Lisaks tuleks Fleischeri hinnangul siis e-posti aadressi loomisel isikut kuidagi tõendada, näiteks ID-kaardiga. Brüsseli advokaadifirmas Hunton & Williams töötav Jörg Hladjk tõlgendas New York Timesile sakslaste kava ka võimalusena, et tulevikus ei tohi anonüümselt sularahas maksta kõnekaartide eest. Ka Holland soovib rohkem inimeste tegemistel silma peal hoida. Juba praegu edastavad interneti- ja telefoniteenuseid pakkuvad ettevõtted politseile kohtuorderi alusel klientide andmeid, mida nad säilitavad tavaliselt kuni kolm kuud raamatupidamise tarbeks. Hollandi võimud tahaksid ka teada, kus helistaja kogu mobiilikõne vältel täpselt viibib.
Hollandi andmekaitseagentuur laitis ettepaneku maha, sest see tähendaks suure hulga süütute inimeste liikumise jälgimist ning läheks vastuollu Euroopa inimõiguste konventsiooniga. 2009. aastaks tuleb kõigil Euroopa Liidu liikmesriikidel üle võtta andmete säilitamise direktiiv, mille kohaselt peavad interneti- ja telefoniteenuse osutajad talletama klientide info kuueks kuuks kuni kaheks aastaks. Võhikute seadus Eestis kehtib elektroonilise side seadus, mis kohustab teenuseosutajat andmeid säilitama aasta. Seal ei kajastu siiski, millest inimesed kirjutasid või rääkisid, fikseeritakse vaid ühenduse võtmise aeg ja viis. Kriitikud heitsid euroliidu ettekirjutusele ette, et sellest ei selgu, kes peaks tasuma andmete säilitamise kulud ning kuidas peaks tohutut andmekogust analüüsima. «Seaduse kirjutasid inimesed, kes ei saa internetist aru,» tõdes Cambridge’i ülikooli netikasutusele spetsialiseerunud teadur Richard Clayton. «See võib aidata tabada naiivseid ja mõtlematuid inimesi, kuid mitte jälile saada ohtlikele kurjategijatele. Nad võivad sama hästi vestelda kõrtsis, kuid keegi ei plaani kõikidesse kõrtsidesse mikrofone paigaldada.»
Kitsaskohad • 2009. aastaks tuleb kõigil Euroopa Liidu liikmesriikidel üle võtta andmete säilitamise direktiiv, mille kohaselt peavad interneti- ja telefoniteenuse osutajad talletama klientide info kuueks kuuks kuni kaheks aastaks. • Direktiivi vastuvõtmisel märkisid eksperdid, et täpsustamist vajab, mis on raske kuritegu, mille puhul tohivad õiguskaitsjad inimeste telefoni- ja internetikasutamise andmeid nõuda. • Ekspertide hinnangul vajab täpsustamist ka see, millised õiguskaitseasutused pääsevad andmetele ligi; andmetele juurdepääsuks peaks igal üksikjuhtumil olema kohtuluba. • Eksperdid märkisid, et direktiivi toimimiseks tuleks see ellu viia kõigis ELi riikides ühtmoodi. Allikas: ELi andmekaitse töörühma arvamus
|
