|
«Päris palju on reise ära jäänud. Saaremaa on selline koht, kus on tihti kas
udu või kõva tuul ja Kuressaare lennuväljal ei ole sellist
navigatsioonisüsteemi, mis lubaks maanduda piiratud nähtavuse korral,» ütles Oma
Saarele Aviesi regulaarliinide mänedžer Inga Rjazanova.
Lisaks on neli lendu toimunud hilinemisega. Rjazanova ütles, et näiteks
Kärdla lennuvälja navigatsiooniseadmed võimaldavad maandumist ka kehvemate
ilmastikuoludega, mistõttu on Hiiumaal jäänud ära vähem reise.
«See jutt on tegelikult õige, meil puuduvad seadmed, mis lubaksid halvema
ilmaga maanduda,» tunnistas AS-i Kuressaare Lennujaam juhatuse esimees Mati
Tang.
«Lennundus on valdkond, kus riskimine ei tule üldse kõne alla. Kui on ikka
väljas hundiudu, siis ei lenda keegi, linnud käivad ka jalgsi,» lisas ta.
Tang ütles, et hiljemalt järgmise aasta jooksul saab Kuressaare lennujaam
endale täpismaandumise seadme (ILS), mis võimaldab lennukil läheneda ohutult
lennuväljale ka suhteliselt halva ilma korral.
ILS seade vähendab ilmastiku tõttu ärajäävate lendude arvu umbes 75 protsendi
võrra. Saare maavalitsuse majandusosakonna juhataja Marek Raud sõnas, et riik
maksab lennufirmale dotatsiooni vaid toimunud reiside eest.
Sel aastal on lepingu maht umbes seitse miljonit krooni.
Möödunud aastal pidi lennufirma lepingu järgi tegema 578 lendu, tegelikult
toimus 539 lendu. Toimetas Martin Šmutov, PM online |
