|
Tõenäoliselt on suurim elurajoon tulemas Viiratsisse, kuhu vald ootab
elanikke 49 krundile. Sama palju kasvas asula paari aasta eest alanud laienemise
tulemusena ning uue järgu valmimise järel nihkub Viiratsi taas sammukese
Piimametsa poole, kirjutab Sakala.
Ala detailplaneering on kehtestatud, kuid vallavolikogu pole veel kindlaks
määranud täpseid tingimusi, mille järgi saaksid hoonestajad maju projekteerima
hakata.
Suuruselt järgmine on Sinialliku uusasum
Viljandi—Karksi-Nuia tee ääres. Sealsest 41 pakutavast krundist on omaniku
leidnud 14. Osa maatükke müüakse koos majaga ning paari hoonet võib mööda sõites
juba silmata.
Saarepeedi vallas Peetrimõisa külas ühtset suurt arenduspiirkonda küll pole,
kuid kokkuvõttes ei jää see kant eelnevatele eriti alla. Hiljuti kehtestas
vallavalitsus kolm detailplaneeringut, millega luuakse kokku 34 elamukrunti. Üks
kuuele majale mõeldud ala oli seal detailplaneeringu saanud varem ning
ümbruskonnas on veel mõni väiksem maa kruntideks jagatud.
Kõik oleneb asukohast
Ülalnimetatud pole kaugeltki ainsad elamuarendused Viljandi ümbruses. Palju
maju on juba valmimisjärgus ning veel enamate kruntide jaoks on
detailplaneeringud koostamisel.
Arenguspetsialist Raivo Laidma hinnangul on ainuüksi Pärsti vallas
kehtestatud detailplaneeringud umbes 50 krundi tegemiseks, kuid töös on neid
mitu korda rohkem.
Viiratsi valla ehitusnõuniku Mati Tambergi teada on Viiratsis mitme
elamuarendust plaaniva ettevõtja ideed takerdunud valla üldplaneeringu taha,
mille vastuvõtmiseks kulub veel mõni kuu.
Uutele elurajoonidele ei mõelda ainult maakonnakeskuse ligiduses, vaid
näiteks ka Abja vallas.
Kui meenutada Hansapanga hiljutist teadet, et eestlaste laenuvõime hakkab
otsa saama, võtta arvesse tõusvaid intresse ja tõenäolist majanduskasvu
aeglustumist, tekib paratamatult küsimus, kas neile sadadele uutele majadele
leidub kahaneva rahvaarvuga maakonnas küllalt maksujõulisi huvilisi.
Karula järve nõlvale 14 elamukrunti rajav Ain Sibul nentis, et osale
kinnisvaraarendajatest jääb elamumaa kindlasti tükiks ajaks kätte seisma, kuid
endale ta niisuguse saatuse osakssaamist ei ennustanud.
«Kõik oleneb asukohast,» selgitas ta. «Paremad paigad leiavad kiiresti
ostja.»
Sibul lisas, et ka pikk müügiperiood ei pruugi tingimata suurt kahju
tähendada, sest maa hinna langust pole oodata.
«Risk peitub selles, kui palju maa arendamisse investeerida,» rääkis ta.
«Teed ja kommunikatsioonid tuleb niikuinii teha, aga need ei maksa meeletult
palju. Kui ka majad peale ehitada ja need seisma jäävad, on asi juba
hullem.»
Sibul kavatseb elamu püsti panna umbes pooltel oma kruntidel, sest nende hea
asukoht annab põhjust optimismiks.
Paljast põldu ei taheta
«Edu saadab neid, kes on arenduseks valinud looduskauni koha,» kinnitas Ain
Sibula arvamust Vestman Kinnisvara Viljandi esinduse peamaakler Urmas Suurpuu.
«Raskusi võib tekkida niinimetatud põlluprojektidega. Ostja leidub muidugi igale
asjale, ent ta võib saabuda alles 2020. aastal ja siis on raha väärtus hoopis
midagi muud.»
Suurpuu sõnul ei peeta elukohta otsides enam silmas niivõrd lähedust linnale,
kuivõrd emotsionaalseid aspekte: kõrghaljastust, veekogu, vaadet ja muud
sellist.
Vestman Kinnisvara on ette võtnud just vaatele panustava piirkonna arendamise
Vana-Võidu ringraja ääres. Seitse kuud oodati kerge värinaga, kuidas läheb
esimese, Kõrgepõllu nime kandva kvartali kümne krundi müük, kuid lõpuks osutus
see piisavalt edukaks, et asuda üheksast krundist koosneva Ristikheina maaüksuse
kallale kohe eelmise kõrval.
Kallis vana maja paneb uut ostma
Kinnisvarabüroo Uus Maa Viljandi juhi Reet Raudsepa jutu järgi tundub uutele
majadele ja kruntidele tahtjaid jaguvat ning ostjate hulgas on inimesi ka
väljastpoolt Viljandimaad.
Ühe põhjusena, miks eelistatakse uusi maju, tõi Raudsepp välja vanade elamute
liiga kõrge hinna.
«Tavalise vana eramu eest küsitakse vahel 1,6 või isegi 1,8 miljonit krooni,»
rääkis maakler. «Need hinnad ei ole reaalsed, vaid pandud teiste inimeste
soovunelmatest lähtuvate müügikuulutuste järgi. Ei arvestata, et reklaamitav
hind ja tehingu hind on erinevad, ning nii lähevad majad järjest kallimaks.»
Uus Maa pole Viljandis kinnisvaraarenduse kallale asunud, vaid eelistab jääda
vahendajaks. Ta soovib keskenduda väiksematele projektidele ja müüa krunte koos
majadega, sest siis moodustavad need ühtse ansambli. Praegu pakub ta näiteks
krunte Viljandi haigla läheduses ning koos elamutega kinnistuid
Peetrimõisas.
HIND
Elamumaa ruutmeeter maksab Viljandi ümbruses 130—245 krooni.
Allikad: Uus Maa, Vestman |
