|
Akende kujundamiseks on variante tohutult ning neis iseseisvalt selgusele
jõuda tundub kohati võimatu ülesanne. Stiili ja mudeli disaini valik on
küllaltki raske, kirjutab Virumaa Teataja.
Kas ülakardina keeruline konstruktsioon või ülevise? Külgkardina aas või
Jaapani paneelid? Rooma, Austria, Prantsuse või hoopis rulookardin?
Horisontaalsed või vertikaalsed ribakardinad? Mida eelistada? Kuidas säilitada
interjööri õige stiil?
OÜ Disain Digesto disainer Ülle Saatmäe soovitab
alustada funktsioonist: tuleks endale selgeks teha, kui palju ja millisel ajal
ööpäevast peab kardin katma või varjama väljast sissevaadet.
«Üldiselt on läbipaistvate kangastega nii, et kui tuba on heledamalt
valgustatud kui aknatagune, paistab kangas läbi, ja vastupidi,» ütles Saatmäe.
«Paljude kangaste puhul on mulje vastu valgust hoopis erinev kui muidu – muutub
värvus ning faktuur hakkab mängima. Seetõttu tuleks võimalusel kangast vaadata
kohas, kuhu see riputatakse või sellele lähedastes valgustingimustes.»
Poes müüdavate kangaste hulga seas orienteerumiseks peaks disaineri sõnul
kindlasti kasutama müüja või konsultandi abi. Enne poodi minekut tuleks mõõta
pinnad, mida tekstiil peaks katma, ja väga täpselt ka avaused, kui tegemist on
tehnilise kardinaga.
Kardinad ei ole kohustuslikud ning leidub inimesi, kes lähtuvad reeglist: nii
vähe kui võimalik ja nii palju kui vajalik. «Meie luterlikule kultuuriruumile
ongi omasem selline lähtumine – barokne küllus on küll moes, aga sellega
haakujaid on üksikuid,» rääkis Saatmäe. «Suhtumine, et kardin on eelkõige
tarbeese, ongi tegelikult mõistlik, samas ei peaks funktsionaalsus tähendama
igavat ja üksluist väljanägemist.» Teinekord võib õigesti valitud kangas ruumi
täielikult muuta.
Kardinad ei tähenda tänapäeval n-ö tüllkardinat ja külgkardinaid, aken ei pea
olema üleni varjatud ega aknalaud peidus - see mõjub ruumis pigem
ahistavalt.
Klassikaline vs modernne
Oleks väga lihtne öelda, et klassikalisse interjööri sobib niiöelda
klassikaline ajaloolise ornamendiga või triibuline kangas ja moodsasse
ühevärviline või näiteks mustvalge kangas.
«Tänapäevaks on meie kultuurkiht ajast, mil kangast interjööris laiemalt
kasutama hakati – Euroopas alates XV sajandist –, nii kõrgeks kasvanud, et
selline lähenemine oleks igav,» leiab Ülle Saatmäe. «Et varasematel ajajärkudel
kuni XX sajandini on püütud interjöörides luua väga kindlapiirilisi ansambleid,
siis soovides üht või teist ajajärku jäljendada, on vajalik end enne vastava
ajastuga kurssi viia.» Selleks on raamatukogudes ja kaupluselettidel
kättesaadavad paljud teatmeteosed ja spetsiaalsed kanga- ja interjööriajastu
raamatud.
Kui aga julgetakse olla mängulisem, tuleks Saatmäe sõnul usaldada
intuitsiooni või püüda mõne spetsialistiga ühele lainele sattuda. «Tänapäeval
tundub kõik olevat lubatud, ent selleks, et midagi luua, tuleb esmalt tähestik
selgeks õppida. Vajalik on teada, millised materjalid ja võimalused on olemas,
siis on lihtsam orienteeruda.»
Rusikareeglid
Kardinatüübid on läbi ajaloo muutunud. Drapeeritud kardinate kõrval on
tänapäevasemaks lahenduseks lihtsad Rooma kardinad ja paneelkardinad, mis
nõuavad vähe materjali, kuid esitavad oma nõudmisi: kangas ei tohi olla veniv ja
seda peab hästi saama töödelda, et lõpptulemus oleks korrektne.
Saatmäe õpetab, et rusikareeglina mõjuvad heledad ja külmemad toonid ning
väiksema ja rahulikuma mustriga materjalid ruumi suurendavalt ja kirkad
suuremustrilised ruumi ahendavalt, seetõttu pääsevad viimased mõjule avaramas
interjööris. «Suuremaid pindu aitavad n-ö kodustada ka tumedamad toonid, mis
vastupidiselt üldlevinud arvamusele ei mõju sugugi masendavalt. Tumedal taustal
pääsevad üksikud värvilised elemendid isegi paremini mõjule.»
Interjöörimood liigub järjekindlalt «öko» suunas
Praegu levib maailmas Ülle Saatmäe sõnul interjöörimoes baroksete mustrite ja
Svarowski kristallide kõrval 1980ndatest lähtuv värvirõõmus ja pisut lapsemeelne
kõikelubavus.
Värvidest on näha palju kollast, türkiisi ja sooje rohelisi. Rohkesti kohtab
ka naha ja muude naturaalsete materjalide imitatsioone, mis on märk
loodusressursside ammendumise võimalikkusest.
See suund on Saatmäe sõnul ehk palju «ökomgi» kui puhas Hiina ja India siid,
puuvill.
Suur mood on veel 1920.-1930. aastate artdéco’likud luksuslikud kangad ja
samale ajajärgule omased stiliseeritud etnograafilised
ornamendid. |
