| Paar nädalat tagasi kuulutas tervisekaitseinspektsioon Sally Hanseni küünehooldustooted ohtlikuks ja keelas nende müümise, ent sellele vaatamata võib nimetatud kaupa kosmeetikapoodidest leida. Kasu uuris asja Kristiine keskuses asuvas Ideaalkosmeetika poes, kus selgus, et ohtlikud ei olnud kõik tooted. Kaupluse juhataja sõnul olid tervisele ohtlikud vaid kaks küünelaki tooni, ning need korjati müügilt. Ka tervisekaitseinspektsiooni pressiesindaja Eli Lilles ütles, et ohtlikuks kuulutati vaid mõned Sally Hanseni tooted, mis sisaldasid dibutüülftalaati. Tooteid, kus see koostisaine puudub, on lubatud endiselt müüa. Sama lugu oli Lillese sõnul ESSIE nime kandvate küünelakkidega, millest kõrvaldati müügilt 11 liiki. Ei pruugi tervist kahjustada Lillese sõnul võivad ftalaadid põhjustada sigivushäireid, ning kosmeetikatoodetes on elastsust andva dibutüülftalaadi kasutamine keelatud. Tervisekaitseinspektsiooni keskkonnatervise ekspertiisiosakonna peaspetsialisti Natali Prometi sõnul ei tohiks seda ainet sisaldavaid ohtlikke tooteid enam müügil olla, ent samas soovitas ta Sally Hanseni ja ESSIE küünehooldusvahendeid ostes siiski toote koostist vaadata. Kui selgub, et mõni toode sisaldab dibutüülftalaati, tuleks sellest tervisekaitseinspektsioonile teada anda. Neil, kes on nende firmade tooteid varem ostnud, soovitas Promet kodus järele vaadata, kas toode sisaldab dibutüülftalaati. Kui sisaldab, tuleks see ära visata või poodi tagasi viia, ent selleks peab olema alles ostutšekk. Neil, kes ohtliku ainega küünelakke kasutanud, pole Prometi sõnul mõtet paanikasse sattuda. «Kõik oleneb sellest, kui kaua ja tihti tooteid kasutati. Pikaajalised toimed võivad avalduda alles aastate pärast,» ütles ta. Kuna küünelakk ei puutu nahaga otseselt kokku, polevat asi väga hull. «Me ei saa väita, et nendest küünelakkidest tulevad tervisekahjustused. On ka teisi tegureid, mis võivad tervist mõjutada, ja isegi suuremal määral,» ütles Promet. Ohtlikke tooteid avastatakse Lillese sõnul müügilt järelevalve käigus, teiste järelevalveasutuste või Euroopa Liidu liikmesriikidest pärineva informatsiooni ning kaebuste põhjal. Hulgimüügiettevõtetes teevad kosmeetikatoodete üle järelevalvet tervisekaitseinspektsiooni inspekto-rid, jaekaubanduses tarbijakaitseameti töötajad, ning seejärel vahetatakse teavet. Sissetooja riskib trahviga Kui müügilt avastatakse ohtlik toode, tehakse selle sissetoojale ettekirjutus ja teda kohustatakse ohtlikud tooted ära korjama, selgitas Promet. Importijal tuleb teavitada kõiki kauplusi, kuhu ta on ohtlikud tooted edastanud, ja poodide müüjad peavad need lettidelt ära korjama. Oma tegevusest tuleb sissetoojal esitada tervisekaitseinspektsioonile kirjalikku informatsiooni. Tervisekaitseinspektsiooni ja tarbijakaitseameti inspektorid teevad järelkontrolli, et veenduda, kas tooted ikka eemaldati müügilt. Juhul kui tootja või levitaja müüb jätkuvalt nõuetele mittevastavaid tooteid ega täida ettekirjutusi, võib järelevalveasutus karistada teda kuni 40 000-kroonise rahatrahviga. Prometi sõnul töötab süsteem hästi ja kui tarbija kuuleb, et mõni toode on kuulutatud ohtlikuks, võib ta olla kindel, et see kaob müügilt. «Samas ei ole võimalik seista iga poeleti juures. Tarbija peaks ikka ka ise pöörama tähelepanu sellele, mida ta ostab, ja lugema toodete koostist,» lisas ta. Kui palju võib poodides ohtlikke tooteid müügil olla, Promet öelda ei osanud, kuna tema sõnul muutub kaubavalik pidevalt ja uusi tooteid tuleb juurde. «Võin ainult oletada, et ohtlikke tooteid võib olla üksikuid, ning needki avastatakse ja kõrvaldatakse müügilt üsna kiiresti,» ütles ta. |
