|
Kindlasti tekib küsimus, kas praeguste kõrgete kinnisvarahindade juures tasub
kodu osta või võiks oodata hindade languseni. Siin tuleks silmas pidada seda, et
kõrge hinnatase ei tähenda, et hinnad ei võiks veelgi kõrgemale tõusta. Paari
aasta perspektiivis võibki enamikus Eesti piirkondades prognoosida pigem
kinnisvarahindade väikest tõusu ja need ei pruugi langeda.
Ettearvamatud kinnisvarahinnad
Kinnisvara hinnatõus või -langus sõltub väga paljudest faktoritest: palkade
tase ja kasv, kinnisvara nõudluse ja pakkumise tasakaal, ehitusressursside
olemasolu, pankade krediidipoliitika, tulutaseme ühtlustumine ülejäänud
Euroopaga ning paljud teised sise- ja välisfaktorid, mida kõike ei pruugi osata
arvessegi võtta.
Kinnisvarahindade ennustamine on riskantne tegevus. Hinnaennustuse alusel ei
maksa kindlasti kodu soetamise otsust langetada. Kui aga perekonnal on kindel
plaan muretseda endale kodu aastakümneteks, ei tohiks lühiajalised ennustamatud
hinnakõikumised ostuotsust oluliselt mõjutada. Pigem tuleks otsustamise juures
mõelda, kas suudetakse sellist kodu endale lubada ning kui pikaks ajaks
plaanitakse kodu endale soetada.
Jõukohase hinna väljaselgitamiseks tuleb arvutada, kas igakuistest
sissetulekutest piisab laenu tagasi maksmiseks. Mõistlik oleks arvestada ka
võimaliku varuga. Pangad on tavaliselt nõus andma laenu, mille igakuine
tagasimakse ei ületa 40–50 protsenti laenuvõtja netosissetulekust.
Kindlasti võiks läbi mõelda, kui suur osa sissetulekust on varem läinud ja
kui suur osa läheb edaspidi tarbimisele ehk kui palju kulub igakuisest palgast
toidu, riiete, kommunaalmaksete, lõbustuste jms peale. Ülejäänud summa ulatuses
on võimalik maksta pangale eluasemelaenu. Ülejääk võiks kindluse mõttes olla
veidi suurem kui eeldatav tagasimaksesumma. Kindlasti on võimalik loobuda ka
mingitest tarbimisartiklitest, kuid sel juhul tuleks läbi mõelda, mil määral
ollakse valmis seda tegema.
Vajadusel tasub laenuintress fikseerida, selleks et kindlustada end
intresside võimaliku tõusu ja sellest tulenevate makseraskuste vastu.
Kodu kui investeering
Peale laenumaksevõime on väga oluline veenduda, kas valitud kodu on inimesele
piisavalt sobiv, et ei tekiks soovi või vajadust äsja soetatud eluaset juba
aasta või paari pärast maha müüa. Pikas perspektiivis kaotab raha paratamatult
väärtust ning sel juhul pole oluline, kas kodu eest sai makstud kümme
protsenti rohkem või vähem. Samuti võib peaaegu kindlalt väita, et pikas
perspektiivis kinnisvarahinnad tõusevad.
Selleks, et kodu kui investeering omaks aga väärtust nii homme, aasta kui ka
kahekümne aasta pärast, oleks soovitatav enne ostuotsust veidi kodutööd teha.
Kinnisvarahindade tõusu tõttu on turule lisandunud hulk kinnisvaraarendajaid
ja ehitajaid, kelle teadmised, kogemused ning rahalised võimed ei pruugi olla
piisavad, et maja või korter kindlasti õigeaegselt ja veatult valmis saaks.
Näiteks ei suuda mitte kõik väikesed arendajad ja ehitajad tagada objekti
valmimist siis, kui tööjõu või ehitusmaterjalide hinnad tõusevad. Samuti võib
vähekogenud ehitajatega juhtuda, et pärast objekti valmimist ilmnenud
ehitusvigade osas pole ostjal kellegi poole pöörduda, sest ehitusfirma on juba
likvideeritud või pankrotis.
Kinnisvara ostja võiks enne
lõplikku otsust
taustauuringut teha.
Nii nagu pank jälgib kinnisvaraarendajate võimekust, võiks ka kinnisvara
ostja enne lõplikku otsust taustauuringut teha. Selleks, et veenduda arendaja ja
ehitaja kogemustes, tuleks tutvuda nende pagasisse kuuluvate ehituste nimistuga.
Kindlasti on ka äsjaalustanud ettevõtteid, kes teevad head tööd, ent kogenud
ehitaja peale võib julgemalt loota.
Samuti tasuks tutvuda internetis avaliku maksehäirete registriga. Infot on
võimalik leida internetist erinevatest artiklitest ning kinnisvarafoorumitest.
Tihtipeale jagavad pettunud kliendid oma kogemusi ja hoiatusi teistega.
Kodu ostmine on pikaajaline ja suur investeering. Selle nimel tuleb veidi
rohkem vaeva näha ning taustauuringut teha. Kontrollimine aitab maandada riske
ning tagada, et investeeringu väärtus ka edaspidi kasvaks. |