Kõigi inimeste kohus on muuta maailm selliseks kohaks,
kus oleks hea elada mitte üksnes inimestel, vaid ka krokodillidel ja elevantidel
ning üldse kõikidel loomadel – nii kõneleb hingetohter Inge Hell kohvri matustel
ja kogu seltskond, sealhulgas 300 õiglast motikameest, pühib silmanurgast
pisara.
Eesti lastefilmides on kõige nõrgem koht see, et lapsed räägivad õõnsa häälega deklameerides ja kramplikult ühte punkti vaadates. Neis asjus ei oleks ilus mitteprofessionaalseid ja põhjamaiseid lapsi süüdistada, peaks olema režissööri asi neile elu sisse puhuda ja neid veenvaks õhutada.
Eile esitleti Nukuteatri fuajees kirjastuselt Varrak
ilmunud uut lasteraamatut «Ruudi» – lugu viikingifännist väikesest poisist, kel
hädasti vaja isa, et laadal viikingilaevaga sõitma saada. Kaks päeva hiljem,
vabariigi aastapäeval jõuab kinodesse režissöör Katrin Lauri lavastatud
samanimeline uus Eesti koguperefilm.
Tänavuse Friedebert Tuglase novelliauhinna saavad alles
hiljuti debüteerinud Armin Kõomägi ning 1960-ndate põlvkonna prosaist (kuulsaim
teos «Sõja jalus», 1974) Ülo Tuulik.
Jüri Ehlvesti kõige värskema teose pealkiri –
«Palverännak» – ärgitab mõtisklema, kuhu autor ise on kirjutajana teel olnud,
milliste teemade/probleemidega ta oma kirjanduslikul rännakul on tegelenud (on
need ka kuidagi teisenenud jne)? Põhjalikum vaatlus pole siinkohal võimalik,
kuid ühe trajektoori katsun laias laastus visandada.
