Auto
 |
Uus Ford Focus: täpsem fokuseerimine
(14)
16.01.2008 17:27
Olev Toom, Auto Bild Eesti
Täiesti uus Focus. Noh mitte just päris nii... Kuid Fordi eduka
kompaktauto 2004. aastal ilmunud teine põlvkond on nii väljast kui ka
seest omajagu muutunud.
Euroopas 1998. aastast alates müüdud viis miljonit Focust kinnitavad, et tegu on igati korraliku autoga, kirjutab Auto Bild Eesti.
Uuel kompaktil õnnestus lahti saada mitmetest oma pikaealise eelkäija – Escorti – hädadest. Mis paneb arvama, et nimemuutus tuli siin kasuks.
Välimus
Esimene, 1998. aastal ilmunud Focus rabas paljusid oma ebahariliku kujundusega.
Fordi tollane, reklaamikeeles uhket ja mitmemõttelist nime New Edge (proovige seda mõttes ka hääldada) kandev disainistiil saavutas kompaktauto juures vist oma lae, edasi sai järgneda ainult langus.
Ja et rahvaauto peab meeldima kõigile või peaaegu kõigile, pandi kunstimeelele teise Focuse loomisel tubli pomm jala külge. See tingis auto valutu sulandumise liiklusvoolu – ja kiirpilgul üpriski tõenäolise äravahetamise näiteks Citroëni C4 kompaktiga.
Kuid 2004. aastast möödunud ajaga on paljugi muutunud. Bondi hakkas mängima blond näitleja, kes ei pidanud paljuks ei neegrit ehitusplatsil taga ajada ega Ford Mondeoga sõita. Viimast ei maksa Craigil küll häbeneda – uus suur Ford näeb pagana hea välja.
Ja pole siis ime, et kujunduselemendid kiiresti pere teistele liikmetelegi üle kanduvad. Suur suu, kuigi mitte nii ülbelt pretensioonikas nagu mõnel teisel margil. Voolavad jooned, mida siin-seal rõhutavad teravad viigid.
Muskliline mootorikate. Kõik kokku annabki Fordi uue nn kineetilise disaini. Põhjalikumal vaatlusel paneb imestama, kui väheste muudatustega õnnestus autole uus ilme anda.
Viriseks õige? Uus küljejoon ilma küljeliistuta on ju kena, aga lisab tubli tüki ebapraktilisust. Eriti kui arvestada, et Focus on 1839 mm lai.
Auto tehnilisi andmeid uurides saame kinnitust tõsiasjale, et pikkus loeb.
Nimelt on õhutakistustegur väikseim sedaanil: 0,310 (universaalil 0,316 ja luukpäral 0,324). Esialgu tulevadki müüki kolm ülalmainitud keretüüpi – luukpära nii 3 kui 5 uksega. Kabriokupee peaks ostjateni jõudma 2008. aasta jooksul.
Focuse tagalaternatesse saate nüüd valgusdioodid (tõsi, lisatasu eest), teed valgustama need siiski veel ei hakka. Küll kuulub lisavarustusse ksenoonvalgus.
Siseruum
Veel ulatuslikumalt kui välimust taltsutati teise põlvkonna Focuse loomisel sisekujundust. Ja õigus ka, ütleks Agu Sihvka. Kui auto pisut «viltune» välimus on pigem maitse asi, siis viltuseid jooni täis armatuurlaud lausa pidi ajalukku vajuma.
Mudelivärskenduse juures otsustas Ford säilitada tasakaaluka, ülevaatliku juhikoha. Räägitakse parematest kabiinisisustusmaterjalidest, aga arusaadavalt mingi luksusautoga tegu pole.
Pehmet plasti kohtab ainult armatuurlaua ülemisel paneelil ning uksepolstrite ülaservades. Etteruttavalt märgime, et sõites püsib see ansambel meeldivalt vagusi.
Juhikoha ergonoomika on kenasti paigas. Pisiasjadeni. Nii on tempomaadi juhtnupud roolil, tulede lüliti armatuurlaua vasakus servas ja suunatule püsiasend mehaaniliselt fikseeruv (kuid kolm automaatvilgatust täiesti olemas).
Istmed on korralikud – proovisõidu jooksul ei pannud keegi nende olemasolu tähele.
Kabiinis – enamasti küll lisatasu eest saadavatest – uudisasjadest olgu märgitud 150-vatist võimsust lubav 230-voldine pingemuundur, starterinupp (mis kannab küll vägevat pealkirja Ford Power, kuid millest võiks ikkagi hoiduda) ja kaks erineva suutlikkusega integreeritud navigaatorit-helisüsteemi.
Sel aastal lisatakse vähemalt mõnele «raadiole» ka USB-pesa ning iPodi juhtimise võime, oodata on ka digitaalraadiosaadete (DAB, Digital Audio Broadcasting) vastuvõtjat. Küll ka saated tulevad…
Mootor ja käigukast
Jõuallikate valikusse mudelivärskendus erilist muutust ei toonud. Ottomootorite valik algab 1,4-liitrise neljasilindrilisega ning lõpeb mudelil ST kasutatava viiesilindrilise 2,5-liitrise 225-hobujõulise turbomootoriga. Viimane, tõsi, jõuab müüki alles kevade poole.
Diiselmootoreid saab valida 90-hobujõulisest 1,6-liitrisest kaheliitrise 136-hobujõuliseni.
Viimase jõuallikaga on seotud ka mudelivärskenduse suurim tehnikauudis: ostja soovil varustatakse võimsaim diisel kuuekäigulise kahe siduriga (nn DSG-tüüpi) käigukastiga, mis suudab teatavasti vahetada käike veojõudu katkestamata.
Getragi tarnitud jõuülekandeagregaadile on Ford pannud kõlava nime Powershift.
Endistviisi kuuluvad valikusse viie- ja kuuekäigulised käsitsilülitatavad käigukastid ning neljaastmeline automaat, needki kõik Getragilt.
Keskkonnakaitse ja kasvuhoonegaasid on autoehitajate hulgas juba mõnda aega kuum teema, ja ka Ford näitab mudelivärskendusel Focuse rohelisemat poolt. Erimudel ECOnetic suudab sajal kilomeetril hakkama saada vaid 4,3 liitri diislikütusega.
Mis popimates ühikutes teeb välja 115 g süsinikdioksiidi kilomeetrile. Samuti pakutakse 1,8-liitrise ottomootori nii bensiini kui ka E85-bioetanooliga töötavat erimit FlexiFuel.
Sõit
Tavapäraselt tuuakse proovisõiduks välja võimsamate mootorite ja parema varustusega sõidukid, ning erandit ei teinud ka Ford. Lõuna-Prantsusmaal õnnestus proovida kaht kaheliitrist sõidukit.
Kaheliitrise ottomootori 145 hobust teevad oma tööd sujuvalt ja kindlalt, kuid veidi uimaselt ja osavõtmatult. Samas hiilgab jõuallikas elastsusega ning kindlustab igas olukorras pingevaba ja kiire edasiliikumise. Vaid ringrajale otsiksite heal meelel mingit muud liikumapanevat jõudu.
Elastsus tuleb sõidul tublisti kasuks, sest viiekäigulise käigukasti lülitusmehhanism osutus Fordi kohta ootamatult ebatäpseks. Korduvalt põrkus käigukang kuhugi kolmanda ja viienda käigu vahele.
Kaheliitrise diiselmootoriga ühendatud kasti kuus käiku seevastu lülitusid sujuvalt ja täpselt. Ning eks seda ole ka tarvis – turbodiisli pöördemomendilöök ei kesta kaua, juht peab ikka mootori pöörded kahe ja kolme tuhande vahel hoidma.
«Rosinat», Powershift-käigukasti, veel proovida ei antud, kuid võib arvata, et see moodustab diisliga just õige koosluse.
Ka pole veel valmis Focus ST, rääkimata ajaloolise nimega 280- kuni 300-hobujõulisest tippmudelist RS, mida Ford 2009. aastal siiski tootma on otsustanud hakata.
Aga sõidab Focus traditsiooniliselt hästi – veermiku juures seekord muudatusi ei tehtud. Rool on täpne, pidurid hästi doseeritavad. Siduripedaali rakenduspunkt jääb veidi ebamääraseks, kuid isegi diiselmootoriga õnnestub paigaltvõtt praktiliselt alati.
Meeldis: veermik, koostekvaliteet.
Ei meeldinud: siduripedaal, viiekäiguline käigukast.
Järeldus: Focus oma tuntud headuses. Teise põlvkonnaga tulnud konformismi on kujundusest tublisti vähemaks jäänud. Huviga ootame DSG-käigukasti (ja selle hinda).
Ford Focus 2.0 Trend Ford Focus 2.0 TD Trend STW
Uksi/kohti 1 1
Mootor R4, otto R4, turbodiisel
Töömaht 1999 cm3 1997 cm3
Võimsus 145 hj (107 kW) @ 6000 p/min 136 hj (100 kW) @ 4000 p/min
Pöördemoment 185 Nm @ 4500 p/min 320 Nm @ 2000 p/min
Käigukast 5-käiguline manuaal 6-käiguline manuaal
Jõuülekanne esivedu esivedu
Rehvimõõt 205/55 R 16 205/55 R 16
Pikkus/laius/kõrgus 4337/1839/1500 mm 4468/1839/1501 mm
Telgede vahe 2640 mm 2640 mm
Pakiruum 396-1258 l 503-1546 l
Kütusepaak 55 l 53 l
Tühimass/kandevõime 1252/643 kg 1363/637 kg
Tippkiirus 206 km/h 203 km/h
Aeg 0–100 km/h 9,2 s 9,5 s
Keskmine kütusekulu 7,1 l/100 km 5,6 l/100 km
CO2 pääst 169 g/km 147 g/km
Garantii 2 aastat 2 aastat
Roostegarantii 12 aastat 12 aastat
Hooldusvälp 20 000 km 20 000 km
Kindlustuskulu aastas 15 052 kr 16 146 kr
Hind 262 900 kr 325 900 kr
 |
Foto: Ford |
|
|
| | | Tarbija24 avalehe uudised |
|
|
|
|
Foto: Ants Liigus / Pärnu Postimees |
Linnade liidu otsus pahandas haridustöötajate liitu
Linnade liit ei toetanud haridusministri ettepanekut tõsta õpetajate palga alammäära!
Eesti Haridustöötajate Liit on nördinud linnade liidu volikogu eilse otsuse
kohta, millega keelduti toetamast haridus- ja teadusministri ettepanekut tõsta
pedagoogide palga alammäärasid rohkem kui 20 protsendi ulatuses.
> Artikli juurde |
|
|
|
|
Foto: Mihkel Maripuu |
Töölepinguseaduse müütide purustamine küttis kirgi (104)
Reformierakonna ministrid Rein Lang ja Maret
Maripuu proovisid täna väitluse käigus purustada uue töölepinguseadusega seotud müüte, kuid seda kuulama kogunenud ametiühingute esindajate poolt pälvis ainsana kiitva reaktsiooni sotsiaaldemokraat Eiki Nestori ettepanek visata eelnõu praegune variant prügikasti.
> Artikli juurde | Kommenteeri
|
|
|
|
|
Foto: Corbis/SCANPIX |
Washington ärkab hommikuti vara
Kell on kuus hommikul, kui astun spordiklubi uksest sisse, teades juba
ette, et pole siin esimene ega ainuke. Washingtonlased armastavad
sporti ja alustavad sellega juba varahommikul.
> Artikli juurde |
|
|
Kaebusteraamat
|
