| Keskmine ja mitte eriti edukas Eesti elanik võiks vaatamata kerkivatele
hindadele hoida aastas kokku tuhandeid kroone, ilma et tal tuleks söömisest,
joomisest ja muudest rõõmudest loobuda. Loobuda tuleks ainult mõttetutest
kuludest – kuid millised need on, tuleb igaühel ise välja selgitada.
Eesti Panga nõunik Andres Saarniit tunnistas, et üldiste andmete järgi saavutab kõige tõhusama kokkuhoiu toidukraami pealt. Seda kinnitavad ka Rootsi analüütikud, kelle sõnul võiks üks Rootsi pere suuta ainuüksi toidukulude vähendamisel säästa 2008. aastal 27 000 Rootsi krooni ehk ligi 45 000 Eesti krooni. Kusjuures see ei tähenda heast toidust täielikku loobumist, vaid arukate valikute tegemist.
Sukasäärde ei koguSaarniidu sõnul oleks tõhus ka eluasemekulude kokkuhoid, aga see nõuab kõigepealt suuri investeeringuid. «Muidugi tuleks loobuda ka tarbimisest kallite laenude või krediitkaartide arvel,» lisas ta. Kokkuhoid ei tohi analüütikute sõnul tähendada siiski seda, et nälg lööb silme eest mustaks või kannatab tervis. Samuti ei tähenda see arvete tasumata jätmist. Mõttetuks osutub sukasäärde kogutud rahahunnik, mille saab enne surma mett peale määrides alla kugistada, nagu kunagi juhtunud olevat.
Kuigi rahvatarkus ütleb, et rikas pole see, kes palju teenib, vaid vähe kulutab, ei kipu eestlane nii meelsasti raha kokku hoidma kui teised eurooplased. Saarniidu sõnul kaldub Euroopa Liidu uutes liikmesriikides säästmine üldise tulutaseme järgi olemagi madalam. «Eestis on eriti ilmne, et taasiseseisvuse perioodi alustasid leibkonnad säästudeta,» nentis ta. «Praeguseks on lisaks tegu ka arenenud pangandusega, mis laiendab valikuvõimalusi ja loob teatud ahvatlusi.»
Hansapanga vanemanalüütiku Maris Lauri sõnul on päris palju asju, mis ei ole hädavajalikud ning mille tarbimist saaks edukalt piirata või neist üldse loobuda. Üks lihtsamaid viise on odavama kauba-teenuse ost. «Muidugi tuleks sealjuures arvestada, et odavama kauba-teenuse jaht ei viiks muude kulude kasvu või tervise halvenemiseni,» toonitas ta. «Paljudele inimestele on oluline ka ajakulu.» Kaupade ja teenuste kvaliteedis on Lauri hinnangul võimalik järele anda, kuid mitte lõpmatuseni. «Kõige lihtsam soovitus on siiski see, et kui pole vaja, siis ära osta,» võttis Lauri põhilise säästmistõe kokku. Üks põhjus, miks eestlane pigem laristama kukub, on konjunktuuriinstituudi juhtivteaduri Leev Kuuma sõnul see, et seni pole säästmise teema Eesti jaoks lihtsalt aktuaalne olnud. «Seda nii psühholoogilistel põhjustel – las inimesed tunnevad vabadusest rõõmu! – kui ka makromajanduslikel kaalutlustel, sest sisetarbimine oli peamine majanduskasvu tagaja,» selgitas Kuum. Nüüd, mil esimene eufooria on möödumas ja hinnad tõusevad palkadest tormakamalt, võiks mõtlema hakata, kuidas raha mõistlikult kulutada. «Eestimaalaste rahakasutamise oskus pole kindlasti kuigivõrd hea, seda ei ole keegi meile lihtsalt õpetanud,» tõdes ta. Ka Kuuma sõnul on kõige kergem sääste koguda mittehädavajalike kulutuste arvel. «Näiteks just selgus, et üks näpukas autoga läks mulle maksma 15 000 krooni,» tunnistas Kuum ka enda vigu. «Rääkisin kolleegidele, et võiks selle raha katsuda mõttetute kulutuste arvel aastaga kokku hoida. Võib-olla teengi selle tüki ära,» lubas Kuum. Asi pole lootusetu Eestlastele annab ta aga nõu: «Võiks proovida jätta ostmata näiteks toiduaineid, mille hinnad tõusevad. Või siis proovida vähendada ostude kogust selle võrra, mille võrra see on kallinenud ehk näiteks vähendada läbisõitu autoga bensiini hinna tõusu võrra,» pakkus Kuum. Samuti on Kuuma sõnul üsna lihtne kokkuhoidu saavutada püsikaupade kasutusaja pikendamise arvel, sest mitmed neist on aasta pärast odavamad. Kuidas hinnata eestlaste säästuaktiivsust? «Mis puutub eestlaste säästmisse, siis on asi keeruline. Seda on vähe uuritud ja säästmise objektiivset taset on pidevalt muutuvas majanduskeskkonnas peaaegu võimatu määrata,» märkis Kuum, kelle hinnangul on meie aeg olnud erakordselt soodne raha laenamiseks, sest raha on odav olnud ja kinnisvarahinnad tõusnud.
Siiski pole asi eestlaste säästude osas lootusetu. «Novembris oli elanikel rahasääste kommertspankades 53 miljardit krooni, mis on umbes 8 kuu palgafond. Seda polegi vähe,» tõdes Kuum. Eelmisel aastal kasvasid aga rahasäästud 7 miljardit krooni, mis moodustab ligikaudu 10 protsenti palgatulust. Säästukava
Ettevalmistus • Koosta oma kulude põhjal eelarve. • Võrdle viimase kuu kulutusi sissetulekuga. • Vaata, milliseid kulutusi pead tegema iga kuu ja milliseid saad vähenda. • Piira kulusid, mida saad ise mõjutada (toit, elekter, transport, teenused). • Määra igaks nädalaks summa, mida võid eri väljaminekute puhul kulutada. • Määra eraldi summa kõikide kululiikide jaoks (toit, teenused, maksud jms). • Tee iga nädal kokkuvõtted eelarve täitmisest. Vajadusel tee muudatusi. Säästmine • Teeskle, et teenid vähem. Kanna osa palgast iga kuu automaatselt üle oma kogumisarvele. • Piira kaardiga ostmist. • Osta läbimõeldult ja piira tarbimist. • Võrdle toitu ostes hindu. • Ära tee sisseoste näljasena. • Hoidu kõigist emotsionaalsetest ostudest. • Ära osta bensiinijaamadest, seal on kaup 15–25 protsenti kallim. • Otsi kauplustest odavamaid ja tervislikke alternatiivseid toidukaupu. • Võta vähemalt kolm korda nädalas tööle kaasa kodus tehtud toitu. • Vali odavam teenusepakkuja või elektri-, telefoni-, interneti-, kindlustuspakett, mille hinda saad ise mõjutada. • Piira mobiilikulusid, elektritarbimist. • Ära tee autoga vähevajalikke või lõbusõite. • Kärbi meelelahutusele tehtud kulutusi. Allikas: Dinapengar.se, PM Kuidas säästa 35 000 krooni aastas? • Palk Kanna iga kuu % palgast otse kogumisarvele. 11 000-kroonise palga puhul näiteks 1000 krooni kuus. Säästad 6000 – 12 000 krooni aastas • Toit Ostes toitu odavkettidest allahindluse ajal, loobudes valmistoitude ostmisest ning vähendades poodides käimist ja väljas söömist, võib säästa vähemalt 30 protsenti praegustest toidukuludest. Säästad ligikaudu 20 000 krooni aastas • Elekter, küte, vesi Vähenda elektri ja vee tarbimist. Kasuta säästupirne, lülita aparaadid välja, kui lahkud ruumist. Säästad 1000–1500 krooni aastas • Telefon, internet, kindlustus jms Vali pakett, mille hinda saad ise mõjutada, telefoniga räägi mõõdukalt või ainult hädavajadusel, jaga internetiühendust naabritega. Säästad 2000–3000 krooni aastas • Transport Sõida vähem, kuluta vähem bensiini. Kokku säästad aastas 35 000 krooni ringis. Allikas: PM Kuidas elada kokkuhoidlikult? Urve Hanson töötav pensionär Olen kogu elu säästlikult elanud ja kunagi pole nii olnud, et raha ülearu oleks või et saaks osta seda, mis lihtsalt meeldib. Enne olen ikka kaalunud, kas on seda tarvis või mitte. Loomulikult pean ka arvet, kui palju kulutan, sest olen elukutselt raamatupidaja. Praegu hoian kokku nii elektri kui ka küttega, ilmaasjata ei jäta näiteks lampi põlema. Et mul on 15-aastane kasupoeg, siis pean rahaga välja tulema ja vaatama, kust odavamalt saab. Riideid ostan Humana poodidest, sealt leiab häid asju. Firmapoodidele ei peaks mu rahakott vastu. Toiduga hoian samuti kokku – kus on odavam, sealt ostan. Küttega on samamoodi, ilmaasjata ma ei küta. Lõhun ka ise puid, sest neid, mis tuuakse lõhutud puude nime all, ei saa tihti ahju panna, vaid tuleb väiksemaks teha. Näiteks ostsin talvekütte juba kevadel ära ning hulga soodsama hinnaga, 30 ja 50 cm pikkused lõhutud puud, ühed olid 380 ja teised 400 krooni ruum. Talvel maksavad need isegi 700–800 krooni. Kütte puhul peab ära tabama õige momendi, millal osta. Urmas Sõõrumaa suurärimees Iga inimene peab oskama oma kulusid-tulusid arvestada ja elada vastavalt olukorrale. Palju on räägitud, et kas 5000 krooniga kuus ikka elab ära või mitte. Muidugi elab, sest ega inimesel ole tegelikult palju vaja. Tuleb lihtsalt tunnetada, et üle jõu pole mõtet elada, eriti võõra raha arvel. Mõni aeg tagasi oli Eestis Euroopa keskmisega võrreldes suhteliselt suur hulk inimesi, kes kandsid kasukaid ja ostsid Mercedeseid. Näiteks müüdi meil keskklassi Mercedese uusi mudeleid sama palju kui Soomes ja Rootsis kokku. Ütlesin juba siis, et see aeg lõpeb ja nüüd ongi lõppenud. Mõnikord tundub, et eralennuki kasutamise kulud on ebaratsionaalsed – kui ärimehed ei tee seda vajadusest, vaid poosetamise pärast. Olen sellise eluviisi pooldaja, et teeni palju tahes, aga anna oma kümnis sellele ühiskonnale tagasi, kus sa selle raha teenisid. Kõik tulid siia tühjade taskutega ja lähevad ka. Minul pole endal sooja ega külma asjadest. Kui täna on hästi ja homme mul pole neid asju, siis elan ilma nendeta edasi. Kindlasti on möödas see aeg, kui oma vanemate ja vanavanemate majad millegi muu nimel panti pandi. Seda ei maksaks kunagi teha, aga Eestis saadakse sellest nüüd lõpuks samuti aru. Tiia Viisalu Tallinnas töötav Saku elanik Ma olen näiteks suutnud vältida laenuraha eest asjade ostmist. Ma ei ostaks uut mööblit ega suuremat telekat isegi siis, kui raha oleks. Igasugune säästlik eluviis on tegelikult hea. Säästa saab oma närve, loodust, lähedasi. Miks mitte säästa ka oma raha lõputu tarbimise eest. Näiteks kui vähendada poeskäimist, ei reisi, ei osta trendikaupa, ise teha süüa, raamatuid saab laenutada raamatukogust. Õnneks ei ole mul kunagi olnud vajadust midagi omada ning moe ja luksuse pealt saab väga hästi kokku hoida. Säästa võib, kui ei pea selle nimel ennast segaseks töötama või millestki väga elementaarsest loobuma. Säästa võin ka mõne ilusa unistuse nimel. Samas mulle ei meeldi, kui säästmisest räägitakse inimestele, kes elavad niigi ellujäämise piiril. Meil ei ole nii terve ühiskond, kus kõigil inimestel on võimalus end hästi tunda. Kuidas vähendada elektriarvet? Mikk Saar Eesti Energia energiasäästu projektijuht Üks keskmine pere, kes tarbib 3500 kWh elektrit (Eestis tarbib 375 000 peret keskmiselt sellise koguse elektrit) aastas, maksab selle eest 4460 krooni ringis. Vaatame, kui palju on võimalik vähendada elektrienergia tarbimist ilma mugavustest loobumiseta. Kõige odavamaks neist on elektriseadmete kasutamine just siis, kui seda vaja on. Kui aasta lõikes põlevad iga päev kaks 60 W hõõglampi 1 tunni tühjas toas, on võimalik nende väljalülitamisel aastas säästa 44 kWh ehk 56 krooni. Iga päev 2 tundi niisama mängiva teleka väljalülitamine annab aastas kokkuhoidu 73 kW ehk 93 krooni. Hõlpsasti rakendatav energiasäästmismeetod on vee keetmine tee jaoks või kohvi tegemine just sellises koguses nagu parasjagu vaja. Kui iga päev keeta 1 liiter ülearust vett, siis kulutatakse aastas ebaotstarbekalt 35 kWh elektrit. Selle koguse keetmata jätmisel on võimalik säästa umbes 45 krooni aastas. Vahetades näiteks 5 tavalist 60 W elektripirni 11 W säästupirnide vastu, on võimalik iga säästupirni 1000 tundi aastas kasutades vähendada elektritarbimist kokku kuni 245 kWh. Kui võtta arvesse ka säästupirnide kõrgem soetushind, siis teeb see 10 säästupirni kasutamisel aasta keskmiseks säästuks 270 krooni ringis. Kuidas vähendada mobiiliarveid? Regina Salmu Elisa suhtekorraldusjuht Elisas on juba mitu aastat kasutusel miinimumarvetega paketid ja seda selleks, et inimesed saaksid valida endale oma tarbimisvajaduste kohaselt sobiva hinnaga paketi. Kui on teada, kui palju on kavas kulutada kuus sideteenustele, siis vastavalt sellele saab valida ka paketi. Näiteks kui peres on viis liiget (isa-ema, lapsed, vanaisa-vanaema), siis ei ole mõtet eraldi igaühele paketti võtta. Näiteks on kõikidel Elisa 150 pakett ning kui selle viiega korrutada, siis on summa 750 krooni. Viieliikmeline pere saab võtta endale Elisa 500 paketi ning siis on juba sääst 250 krooni. Minutihinna vahe ei ole suur, vaid 5 senti, kuid suurem kokkuhoid tuleb omavaheliste kõnede pealt, mille hind on 25 senti ja seega on kokkuvõttes räägitavate minutite arv suurem. Kuidas Postimehe töötajad säästavad? Ostmine • Kui tekib tahtmine minna Viru keskusse, mine hoopis metsa kõndima. • Tee ostunimekiri enne poodi minekut valmis. • Mõtle toidukorrad poole nädala jagu valmis, liiga palju ära osta, muidu toit rikneb. Toit • Osta põhitoiduaineid ehk piima ja leiba säästupoest. • Osta hulgilaost või uuri tihedamini supermarketite sooduspakkumisi, osta seda, mida parasjagu vaja on. • Söögid tee ise värskest toorainest – porgandid, kartul, muu köögivili. Väljassöömine • Väljas söödud 50–100-kroonise lõuna asemel võta toit kodust kaasa. Transport • Ära tee autoga lõbusõite, käi rohkem jala või sõida ühissõidukitega, hoiad kokku bensiini- ja parkimisraha. • Tangi odavamas, aga kvaliteetses automaattanklas. • Ei pea ju üksinda oma autoga Otepääle suusatrenni sõitma, saab sõbraga kütusekulu pooleks teha. Elektrienergia, vesi • Pese pesu ja küpseta nädalavahetusel ja öisel ajal, kui elekter on odavam. Esimene õnnestub pesumasina taimeriga üsna lihtsalt, teine mitte alati. • Lülita põrandaküte rohkem kui üheks päevaks lahkudes alati välja. • Kustuta tuled ja lülita aparaadid välja, kui ruumist lahkud. • WCs on alati võimalik vett tõmmata nn säästunupuga. Alkohol ja tubakas • Võib teha ise kodus õlut. 20 liitri omahind on 100 krooni ringis. • Suitsetamine tuleb lihtsalt maha jätta. Küte • Küttepuud teen oma metsast ise, selle asemel et maksta valmispuude eest. Mootorsae tasuvusaeg on ca 1,5 kütteperioodi, mis tähendab, et edaspidi tuleb investeerida ainult isiklikku aega. Telefon, internet • Jaga kiiret internetiühendust naabritega, mis tähendab, et 600 krooni asemel kuus maksame ligikaudu 200 krooni inimese kohta. • Mobiililt helista ise vaid hädavajadusel. • Pikemate juttude puhul eelista netivestlusi või Skype’i.
|
