| «See kõlab natukene paradoksaalselt, aga inflatsiooni vastu mõnes mõttes saabki ainult säästmisega,» rääkis Saarniit ETV hommikusaates «Terevisioon». «Järsku juhtub nii, et mingi hetk hüppeliselt kasvavad mingid hinnad. Ja ainukene, kuidas te saate ennast tunda või oma, ütleme, valikuvabadust säilitada, on ainult siis, kui teil on mingisugune rahavaru ehk siis sääst. See on nagu paratamatu, siin ei anna midagi teha.» Küsimusele survest Eesti majandusele vastas Saarniit, et siin tekib laias laastus kaks põhiküsimust: mis saab maailmaturul teatud kaupade hindadest ja mis saab Eesti majanduse sees ehk mis saab sellest palgakasvust, mis meie arvates oli mullu natuke liiga kiire võrreldes näiteks toodangu kasvuga või tootlikkuse kasvuga. Palgatõusust rääkides märkis Saarniit, et palka tohib küll juurde küsida, aga teine küsimus on, kas tohib maksta. «Siin tuleb leida selline mõistlik kompromiss, mõlemad pooled peaksid vastastikku aru saama - nii tööandja töövõtjast kui ka vastupidi,» ütles analüütik. Saarniidu hinnangul ei saa kütuse hinnatõus sel aastal olla enam nii suur kui mullu. «Selleks ei ole enam ruumi, ei ole rahalist katet,» ütles ta. Analüütik eitas ka väidet, nagu oleksime me praegu majanduslanguse künnisel. «Kui me rääkisime langusest, siis ma olen nõus, et siin võib rääkida kinnisvara langusest,» rääkis ta. «Aga majanduse puhul me ikkagi räägime majanduskasvu aeglustumisest.» Saatejuhtide küsimusele, mida ta soovitab lihtsale inimesele algavaks aastaks, vastas Saarniit: «Mina ise pooldan küll, et alati peaks mingisugune rahavaru olema - ükskõik, kas siis toidupoes või ka isegi kinnisvara puhul peaks näiteks olema mingi remondiraha olemas.»
|