| Nii
näiteks on TTÜs välja töötatud ka ründekemikaalide avastamise seade,
mis on standardsetest mõõteseadmetest väiksem ja ka odavam. Professor
Mati Karelsoni sõnul peab Eesti kaitsevägi 2011. aastaks saavutama
massihävitusrelvadealase võimekuse, mille üheks osaks on ka
keemialuure. Vastavale kaitseväe üksusele telliti keemiarelvade
avastamise seade Eesti teadlastelt, sest see oli tunduvalt odavam kui
välismaalt sarnaseid seadmeid hankida. Raha on vähe 2006.
aastal rahastab kaitseministeerium erinevaid teadusprojekte 15,3
miljoni krooni eest, mis moodustab 0,52 protsenti Eesti
kaitse-eelarvest. Võrdluseks – 2000. aastal kulus sarnastele
projektidele vaid 1,74 miljonit. «Sloveenia kulutab
kaitseotstarbeliste teadusprojektide peale aastas 40 miljonit eurot,
Ameerika Ühendriigid aga 70 miljardit dollarit aastas. On
märkimisväärne, et nii vähese rahaga on Eestis midagi head tehtud,»
ütles professor Karelson. Rahvusvaheline töö Samuti
teeb kaitseministeerium koostööd Tartu Ülikooli psühholoogiaõppejõudude
Peeter Tulviste ja Jaanus Harroga, kes nõustavad riigikaitset peamiselt
lahingustressist tekkinud probleemide lahendamisel. Mitut
teadusprojekti arendab kaitseministeerium ka koos NATO Teadusuuringute-
ja Tehnoloogiaorganisatsiooniga. Tänu koostööle NATOga on ka Eesti
teadlastele tagatud ligipääs kaitseuuringute informatsioonile. Sel aastal on käivitunud sisuline koostöö Euroopa Liidu Kaitseagentuuriga. Projektid • Improviseeritud lõhkekehade vastased seadmed • Mehitamata lennuvahendid ja sõidukid • Madala võimsusega ja raskeltavastatavad radarid • Meteoandmete püsimonitooringu süsteemi loomine • Kaitseministeeriumi projektidega tegeleb 51 Eesti teadlast Allikas: kaitseministeerium |
kõik galeriid
