Tuumaplahvatuse oht on tänapäeval siiski küllaltki vähetõenäoline. Küll aga arendab mitu riiki elektroonilise sõjapidamise relvi, mille tekitatavate elektromagnetimpulssidega saab vaenlase sidesüsteemid rivist välja lüüa. Nii näiteks kasutasid ameeriklased 2003. aastal Iraaki tungides laialdaselt nn elektroonilisi pomme, millega Saddam Husseini armee sidesüsteeme häiriti. Kanga ühe väljatöötaja, Tallinna Tehnikaülikooli projektijuhi Marek Strandbergi sõnul on kangas kootud mittemetalsest kiust, mis juhib elektrit ning on seetõttu võimeline elektromagnetkiirgust piisaval hulgal neelama. Varjab koostist «Kuna tänapäeval sõltub sõjapidamine üha enam elektroonikast, siis peame tehnikat elektromagnetkiirguse eest kaitsma samamoodi nagu sõdureid kuulivestidega kuulide eest,» selgitas Strandberg. Seda, millest imeline kangas valmistatud on, ei soovinud Strandberg paljastada, öeldes siiski, et materjali baaskomponent on sama mis taimede klorofüllis. «See on klassikaline rohelise keemia näide, sest kanga tooraine kasvab meie ümber,» ütles Strandberg. Samuti on saladus, kui palju kanga ja selle tootmiseks vajaliku seadme väljatöötamine kaitseministeeriumile maksma läks. Uudse kangaga kaetud arvutid või sõdurite raadiojaamad peaksid Strandbergi kinnitusel vastu pidama vähemalt paarile elektromagnetilisele impulsile. Kanga töövõime tõestamiseks asetas Strandberg tüki lõnga mikrolaineahju, kus lõngatükk heleda leegiga süttis. «See katse näitab, et kangas neelab efektiivselt elektromagnetkiirgust, sest tuumaplahvatuse või elektroonilise pommi plahvatuse korral on elektromagnetkiirgus võrreldamatult nõrgem kui mikrolaineahjus,» selgitas Strandberg. Tõrjub elektrit Samuti varjab kangas inimeste kehasoojust, mistõttu sõdurite vormide sisse õmmelduna vähendab riie jälge, mis sõdurite kehasoojusest öövaatlusseadmete kuvaritele jääb. 2007. aasta esimesel poolel plaanitaksegi kaitseväes hakata katsetama nii elektroonika kaitsmiseks mõeldud kangast kui ka sõdurite maskeerimisvorme. Samuti saab uudse kangaga lahendada mitut olmeprobleemi. Näiteks saab sellega võidelda staatilise elektri vastu, mis eriti talvisel ajal inimestele ebamugavaid särtsakaid annavad. «Kuna materjali saab kududa erinevate kangaste, nt autode istmete või põrandavaipade sisse, saab nii olmeruumidest staatilist elektrit minema juhtida,» ütles Strandberg. Samuti saab sellest materjalist toota näiteks nii elektri teel soojendatavaid riideid kui ka sportlastele vorme õmmelda. «Ka inimese kehas on märkimisväärne kogus staatilist elektrit, mis kiirendab ainevahetust. Kui laeng on väga suur, siis langeb töövõime liiga kiiresti ja sportlane väsib,» rääkis Stranberg. Samuti kavatsetakse kanga peale trükkida pooljuhtdioode, et tekitada riidele elastne ekraan.
Elektrit juhtiva kanga väljatöötamist alustas Strandberg koos professor Mati Karelsoniga juba paari aasta eest Tartu Ülikoolis, kuid nüüd arendatakse materjali edasi Tallinna Tehnikaülikoolis. Enne kui kaitseministeerium projekti vastu huvi hakkas tundma, küsis Strandberg enda sõnul kanga arendamiseks korduvalt raha ka Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuselt, kes aga ei pidanud projekti eriti perspektiivikaks.
|
kõik galeriid
