|
Seda, miks ta pärast maagümnaasiumi lõpetamist 1989. aastal Tallinnas müüjaks
õppima asus, ei oska Marge Sillamägi esimese hooga põhjendada, kirjutab
Sakala.
«Lihtsalt läksin,» ütles ta. «Oli Vene aja lõpp ja
tundus, et mulle sobib inimestega töötamine. See oli tore aeg.»
Viljandist Tallinna ja tagasi
Kaks aastat oli Marge Sillamägi müüja Tallinnas, sest läks seal mehele.
«Seejärel abielu purunes ja naasin Viljandisse. Mul vedas: tulin Tallinnast ära
juunis pärast jaanipäeva ja juba augustis leidsin siin Agro poes müüjana
tööd.»
Poolteiseaastane poeg Sten Mark jäi vanaemaga koju.
«Emaga elame seniajani koos, ta on mind väga palju aidanud,» on Marge
Sillamägi tänulik. «Olen pesamuna kaheksalapselisest perest ning enam-vähem kõik
mu õed ja vennad elavad Viljandi ümbruses, vaid üks on Tallinnas.»
Marge Sillamägi sai esimest korda tädiks kuueaastaselt. Tema poeg oli samas
vanuses juba suhteliselt iseseisev: käis näiteks üksinda spordikoolis.
Praegu 12-aastane Sten Mark pakub emale palju rõõmu.
«Küsisin ükspäev, mida ta jõuluvanalt kingituseks tahab, ja tema teatas, et
tal on kõik olemas. Mida üks ema võiks veel tahta?» on Marge Sillamägi
liigutatud.
Ta lubab hea meelega poja sõpru koju külla. Kui nad on kahekesi, mängivad nad
lauamänge ja kaarte ning suviti käivad mere ääres puhkamas.
Mitu poodi
Kui Agro pood tegevuse lõpetas, läks Marge Sillamägi Centrumi Spari
toidukauplusse. Kui avati Leola pood, kutsus juhataja ta sinna tööle.
«Nii Leola kui Spari ajal osalesin mitmel koolitusel. Töötasin alkoholiletis
ning firmad pakkusid veinide degusteerimist ja andsid nõu, mida ostjatele
soovitada.»
Müüjaamet küll meeldis talle, kuid lõpuks ta väsis sellest.
«Kui sain asjata üle päeva asja ees, teist taga ostjatelt sõimata, näiteks
selle eest, et hinnad on kallimaks läinud...,» jätab ta lause lõpetamata.
«Mõtlesin palju sellele, et tahaksin midagi muuta. Mulle meeldis maniküüris
käia: tulin sealt alati ära hea tundega. Hakkasin arutlema, miks ei võiks minagi
niisugust tööd teha.»
Mitu aastat uuris Marge Sillamägi iluteenuse koolide kursusi, kuid töö
kõrvalt polnud sinna lihtne minna. Mullu aga andis ta päevapealt kaupluses
lahkumisavalduse ning seadis sammud tööhõiveametisse ja registreeris end
töötuks.
«Juunis läksin sinna ja juba septembris astusin Tallinnas Eesti Iluteeninduse
Erakooli kolmekuulistele kursustele, mille Tööhõiveamet kinni maksis. Teadsin
täpselt, mida oma eluga teha tahan. Seega polnud kutsesobivusteste tarvis.»
Nii maniküürija kui pediküürija kursustel jagati kõigepealt teoreetilisi
alustõdesid vahenditest ja desinfitseerimisest, üsna ruttu alustati aga
praktilise osaga.
«Esialgu katsetasime osalejatega üksteise peal, kuid varsti tuli oma kliendid
kaasa võtta. Nii et tuttavad said käed ja jalad korda,» naerab Marge Sillamägi.
«Seejärel koostasin Tööhõiveametile äriplaani, mille abil sain 20 000 krooni
tööks vajalike vahendite ostmiseks, kusjuures ainuüksi pediküüritool maksis
poole sellest rahast.»
Geelküünte ja küünemaalingute kursustel käis ta hiljem oma raha eest.
«Mulle meeldib seda tööd teha, sest saan tund või poolteist ühe kliendi
ilusaks tegemise nimel nokitseda. Mul on hea meel, kui inimene on pärast rahul,»
lausub ta.
Meeldib pediküüri teha
Pediküüri meeldib Marge Sillamäele rohkemgi teha kui maniküüri. «Hea on näha,
et ma kellegi jalad korda olen saanud.»
Nii maniküüris kui pediküüris käib tema sõnul ka mehi. «Kui esimest korda
mõjutavad neid siia tulema enamasti naised, siis pärast, kui nad on tulemusega
väga rahule jäänud, tulevad nad ise uuesti.»
Poole aastaga, kui Saara-Leenu Ilutuba lahti on olnud, on Marge Sillamäele
hulk püsikliente tekkinud.
«Ehk inimesed näevad, kuidas mulle mu töö meeldib, ja tulevad seepärast
tagasi,» mõtiskleb naine. «Esialgu olin pidevalt tööl, kuid viimasel ajal olen
mõistnud, et vahepeal tuleb vabu päevi võtta.»
Vabal ajal loeb Marge Sillamägi sageli kella kaheni öösel raamatuid. «Käin
üle paari nädala raamatukogus ja võtan alati viis raamatut korraga,» sõnab
ta.
«Lapse suutsin lugema meelitada, kui Harry Potteri raamatud ilmusid.
Eelmisteks jõuludeks sai ta kõik selleks ajaks ilmunud kuus osa ja on neid aasta
jooksul oma viis korda üle lugenud,» kõneleb naine. «Meie ühine hobi ongi see,
et oleme kahekesi voodi peal ja loeme raamatuid.»
NÕUANDED
Käsi peab igal õhtul kreemitama ja katkiste küünenahkade korral hõõruma
küünte ümber õli.
Jalaküüsi tuleb lõigata alati sirgelt, et need sisse ei kasvaks. Mida
kiiremini muredega pediküürija juurde minna, seda kergem on jalgu korda
teha.
Nahapaksenditest ja -lõhedest saab pediküürija abiga kergesti lahti. Igal
õhtul tuleb jalgu pesta, kuivatada ka varbavahed ja seejärel jalgu
kreemitada.
Allikas: Marge Sillamägi |
