| Asja iroonia on selles, et Baieris kehtivad ühed Saksamaa karmimad toiduainete hügieeniga seotud seadused ja seda armastasid konservatiivsed Baieri poliitikud ka igal pool rõhutada. | | | | VIIMASED KOMMENTAARID | äri solgi surma pole keegi surnud, - kui on tegu söömisega, joomise kohta see ei kehti
põder põ meilgi neid firmasi mis veavad soomest ja mujalt real.lõpuga liha meile vorstiks ja ringipakendamise...
|
| Kogu lugu tuli septembris välja juhuslikult, kui selline ebaaus ja ebatervislik äri riivas ühes firmas töötava 19-aastane praktikandi õiglustunnet ja ta riknenud liha müügist vastavatele ametkondadele ette kandis. Nagu selgus, polnud tegemist mitte erandiga, vaid enamik Baieri lihahulgimüüjaid tegeles külmaverelise petmisega. Baieri ametivõimud olid piinlikus seisukorras. Paljud firmad kaotasid litsentsid, ülisuured trahvid lendasid vasakule ja paremale. Baieri ametivõimud üritasid mängida mängu, et nemad pole süüdi, süüdi on hoopis keskvalitsus, kes finantseerib tervishoiukontrolli ametkondi ebapiisavalt. Berliinlased on seltskond, kes traditsiooniliselt baierlasi ei armasta. Ning nagu oodata oli, irvitas terve Berliini ajakirjandus Baieri lihakaupmeeste üle, kes küll avalikkuse ees püüavad mängida korralikke kristlikke ärimehi, äris aga kristlikele väärtustele vilistavad. Peale selle kirjutasid mitmed ajalehed sellest, et toiduainete vilets kontroll Saksamaa musterliidumaal oli baierlaste enda süü: Baierit valitsevad kristlikud konservatiivid venitasid pikemat aega toiduainete kontrolliinspektsiooni reformiga, sest see oleks andnud ametkonna keskvõimu alla. Paari nädala eest aga avastati ka Berliinis, et sealsed toitlustusasutused pakuvad riknenud lihaga toite. Vahele jäid just rämpstoiduga kauplevad väikeettevõtjad, kes kasutasid riknenud liha hamburgerite ja dönerite valmistamisel. Vastus küsimusele, keda süüdistada, on lihtne, kuid valus: riknenud lihaga kaubitsemist soodustavad tarbijad ise! Kiirtoidu aina kasvav tarbimine suurlinnaelanike hulgas on kahe teraga mõõk. Nimelt otsivad tarbijad sihikindlalt odavaid toidukohti ning Berliinis, kus döneri- ning hamburgeriputkasid leidub igal sammul, on väikeettevõtjatel vaid üks võimalus hindu madalana hoida – müüa ebakvaliteetseid tooteid. Seega, nagu kirjutas Berliner Zeitung, peavad sakslased loobuma illusioonist, nagu oleks 1,50 euro (umbes 23 krooni) eest võimalik saada kvaliteetset toitu. Toiduskandaal • Septembrikuus selgus Baierimaal, et enamik lihahulgimüüjaid kauples riknenud lihaga. • Baieri võimud üritasid süü lükata keskvalitsusele, kes finantseerivat tervishoiukontrolli ametkondi ebapiisavalt. • Detsembri alguses leiti riknenud liha ka Berliinist, peamiselt hamburgereid ja dönereid müüvatest putkadest. Allikas: PM |