|
Viljandis veel suhteliselt uudse protseduuriga tegeleb naistearst Maret
Metsmaa, kirjutab Sakala.
Doktor Metsmaa, mida kujutab endast
kolposkoopiline uuring?
Vaatlen emakakaela neli korda suurendava mikroskoobiga. Teatud ravimiga
kudesid töödeldes võivad seal tekkida patoloogiale viitavad tunnused. Võtan
kahtlasest kohast biopsiatangidega proovitüki ja see saadetakse analüüsiks
Tartusse, kus seda uurib kiht-kihilt patoloog.
Kas kõik naised võivad end igaks juhuks sel moel
kontrollida?
Ei, kolposkoopia on näidustatud ikka vaid niisugusel juhul, kui emakakela
rakuproov pole korras. Selle proovi võtab naistearst rutiinselt iga kord, kui
naine on tulnud korralisse kontrolli. Lisaks kutsutakse emakakaelavähi
sõeluuringus naised aastakäikude kaupa vastuvõtule. Ka siis võtab ämmaemand
emakakaelast tsütoloogilise proovi. Seda analüüsitakse meie enda laboris ja ma
pean ütlema, et väga heal tasemel.
Kui selgub, et see proov pole korras, saadetakse patsient minu juurde. Varem
tuli täpsema uuringu tegemiseks sõita Tartusse või Tallinna ja nii mõnigi naine
jättis sinna minemata.
Kas kolposkoopilisele uuringule saatmine viitab emakakaela vähi
ohule?
Ei, kaugeltki kõik naised, keda ma vaatan, pole vähieelses seisundis. Võib
olla ka tavaline emakakaela põletik — neid juhtumeid ongi kõige rohkem.
Lisaks kontrollime naisi, kel on leitud kõrge riskiga papilloomiviiruse ehk
HPV tüvi, mis võib põhjustada pahaloomulisi protsesse emakakaelal. Eriti
ohustatud on naised kel leitakse uuringutel mitme HPV tüve kombinatsioon ning
kes suitsetavad ja kelle tsütoloogia proovid ei ole mitu korda korras olnud.
Tuleb meelde tuletada sedagi, et HPV infektsioon levib ainult sugulisel teel
ja on sageli seotud partnerite rohkusega.
Kui selgub, et naisel on emakakaelavähieelne seisund, siis mis edasi
saab?
Kõiki vähieelseid seisundeid ravime kohapeal. Lõikame elektrinoaga
kahjustunud koe välja ehk keerulisemalt öeldes teeme emakakaela konisatsiooni.
Vanasti nimetati seda kõrvetamiseks. Vahe on selles, et praegu uurime patsienti
enne väga põhjalikult ja protseduur tehakse narkoosi all, nii et kannatama ei
pea. Edasi tuleb käia tavapärases kontrollis.
Emakakaela pahaloomuliste kasvajatega tegelevad ainult onkokeskused.
Paraku tuleb öelda, et kõik naised, kel see protsess on kaugele läinud, pole
aastaid günekoloogi juures käinud.
Emakakaelavähk on noorte, fertiilses eas, suguelu elavate naiste haigus.
Viimasel ajal räägitakse ka selle vastu vaktsineerimisest.
Vaktsineerida tuleks 9—15-aastasi tüdrukuid, kes ei ela veel suguelu, ja
naisi, kellel ei ole leitud HPV nakkust. Et emakakaelavähi teket seostatakse 99
protsenti papilloomi-viirusega, siis selle vastu ka vaktsineeritakse.
Vaktsiin kaitseb nelja enam levinud viirusetüve vastu. Tüvesid, mis võivad
haigust tekitada, on tegelikult palju rohkem.
VIIRUS
• Inimese papilloomiviirus (HPV) kandub edasi sugulisel teel. Kuigi see on
laialt levinud, ei ole enamik nakatunutest sellest teadlikud, sest neil ei ole
mingeid kaebusi. Viirusesse haigestumist vältida aitab vaid põhimõttekindel
kondoomi kasutamine.
• Viirus võib põhjustada healoomuliste nahamoodustiste
ehk kondüloomide teket naistel välistel suguelunditel, tupes, kusetorus ja
emakakaelal, meestel suguelunditel ja kusetorus ning mõlemal ka päraku ümbruses.
Need võivad iseenesest taandareneda, säilida muutumatult või aja jooksul
suureneda. Kondüloome on võimalik eemaldada ravimitega või kirurgiliselt, kuid
ravi ei välista nende taasteket.
• HPV viirustel on palju alaliike. Osa HPV
tüvesid võib põhjustada emakakaela rakkudes muutusi, mis eelnevad emakakaela
vähi tekkele. Seda teades on tänapäeval võimalik need muutused varakult välja
selgitada ja emakakaelavähi teket ennetada.
• Tavapärastel läbivaatustel
jälgib naistearst alati emakakaela seisundit ja võtab vajaduse korral
emakakaelalt analüüsi, mille abil on võimalik välja selgitada mikroskoopilised
vähieelsed muutused. Muutuste korral tehakse emakakaela kolposkoopiline uuring
ja võetakse proovitükk. Selle alusel on juba võimalik teha edasisi ravi- või
jälgimisplaane.
Allikas: internet |
