| Nii padjapüüris kui ka aluslinas on sensorid, mis reageerivad
koheselt südamehaigusi põdevate inimeste kehas toimuvatele muutustele
ja südametöö halvenemisele, kirjutab Daily Mail. Voodipesus
olevad mikrokiibid saadavd informatsiooni edasi arvutisse. Probleemi
tekkides saavad arstid vajaliku informatsiooni ning saavad kohe
reageerida ja isegi patsiendi elu päästa. Biomeditsiiniline voodipesu on pesumasinas pestav ja tavapäraselt kasutatav. Südameprobleemid
saavad alguse siis, kui see organ ei suuda vajalikul määral kehas verd
ümber pumbata, jättes koed ilma vajalikust hapnikust ja toitainetest.
Tavaliselt tekib selline olukord südamelihaseinfarkti tagajärjel,
muutes lihased vere pumpamiseks liiga nõrgaks. «Südametöö
puudulikkuse tagajärjel töötab süda väga kiiresti, et verd pumbata.
Selle tõttu hakkab süda kasvanud koormuse tõttu suurenema. Lõpuks ei
jõua süda enam töötada ja võib tekkida südame seiskumine. Sellises
olukorras võib patsiendi elu päästa ainult arstide kiire tegutsemine,»
ütles Dundee ülikooli kirurg Jill Belch. Ta lisas, et südametööd jälgiv voodipesu annab südameprobleemidest teada juba enne nende tekkimist. «Biomeditsiiniline
voodipesu salvestab kogu magamise ajal inimkehas toimuvad muutused ja
selle tõttu on võimeline ette ennustama südameprobleemide teket,» sõnas
Belch. Kogu linal olevad sensorid mõõdavad nii inimkeha
liikumist kui ka hingamise muutumist. Lina ääres on suur elektrood, mis
jalgadega kokku puutudes mõõdab südame elektrilist aktiivsust.
Padjapüür töötab samal põhimõttel. Elektrilise aktiivsuse muutus annab arstidele märku, et midagi on südamega korrast ära. «Lina
ja padjapüür peavad olema kontaktis palja kehaga. Pea ja jalgade kaudu
saab mõõta 90 protsenti südame elektrilist aktiivsust,» sõnas Philipsi
esindaja. Esimesed katsed biomeditsiinilise voodipesuga käivituvad järgmisel aastal Hispaania ja Saksamaa haiglates. Süda
on vereringeelundkonna keskne lihaseline elund, mille kokkutõmbed
panevad vere soontes liikuma. Inimese süda asetseb kopsude vahekohas.
Südamel on kaks koda ülal ja kaks vatsakest all. Paremasse kotta toovad
ülemine ja alumine õõnesveen kehast venoosset verd, vasakusse kotta
neli kopsuveeni arteriaalset verd. Kodade kokkutõmbumisel
paiskub veri koja-vatsakesesuistike kaudu vatsakestesse, vatsakeste
kokkutõmbel arteritesse. Paremast vatsakesest venoosne veri
kopsuarteritesse ja vasakust vatsakesest arteriaalne veri aorti. Toimetas Inna-Katrin Hein, PM online |
