Ida-Virumaa on Eesti üks huvitavamaid, võimalusterohkemaid ja vastuolulisemaid maakondi, kus kokku 16 valda ja kuus linna – suuremad neist on Narva, Kohtla-Järve ning maakonna- ja kultuurikeskus Jõhvi. Konverentsile tulnud said valida nelja erineva marsruudiga bussiekskursiooni vahel, millest mina valisin Kalvi ja Saka mõisa, Valaste joa ning Toila sanatooriumi külastuse. Majade all maa tühi | | | | VIIMASED KOMMENTAARID | Partei juhtimisel edasi võitudelt võitudele!
Ja kui nüüd veel ka tuhajuhad otsapidi kokku panna, saaksime Ida Virust ringi ümber kogu maailma. A...
Lisaks ajaloost
Lugesin kunagi, et pärast II Maailmasõda projekteeriti Kirde-Eestisse maa kiireks venestamiseks metr...
|
|
Reisijuht Kaja Toikka andis väikese ülevaate Ida-Virumaa linnadest, millest vast kõige omanäolisem on Kohtla-Järve. Põlevkivipealinna kuue linnaosa paiknemine tundub äärmiselt tavatu: nimelt ei lähe üks linnaosa sujuvalt üle teiseks, vaid need on hajutatud. Viimased ulatuvad lausa Sillamäeni. See on tingitud asjaolust, et pea kõik asulad, kus põlevkivi kaevandati, liideti Kohtla-Järve alla. Kunagise intensiivse kaevandamise käigus kaevati osa Kohtla-Järve Kukruse linnaosa alusest maast tühjaks ja pikka aega ei söandatud sinna pinnase vajumise ohu tõttu suuremaid kui kahekorruselisi maju ehitada. Et drastilist vajumist ei tulnud, püstitatakse sinna ammugi ka kõrgemaid hooneid. Ida-Virumaal asuvas Alutaguse mäeahelikus paiknevad tuhamäed on Eesti kõrgeimad, ulatudes 120 meetrini (merepinnast 173 m). Kõrguselt jäävad neile veidi alla Kiviõli tuhamäed, mis meelitavad seiklus- ja šokiturismiga. Viimane seisneb selles, et näidatakse inimtegevuse kahjulikke tagajärgi loodusele. Tuhamägedes toimuvad ka juba mitmendat aastat rahvusvahelised mäkketõusuvõistlused mootorratastel, mis on saanud väga populaarseks. Kontrastid iseloomustavad aga tervet Ida-Virumaad, teisest küljest pakub see kant tõelisi loodusimesid. Eesti pikim ja kõrgeim pankrannik, kõrgeim juga ja veerohkeim jõgi on vaid vähesed maakonnas asuvatest ainulaadsetest nähtustest. Mõis täis legende Minu esimene pikem külastuspaik on Ida-Virumaa piiril, Tallinnast 125 kilomeetri kaugusel asuv elegantne Kalvi mõis. Esmamulje on lihtsalt rabav! Tundub, et selle hoone juures on kõik detailid peensusteni paigas ja läbi mõeldud. Kalvi mõisa ajalugu ulatub aastasse 1196. Praegune mõisamaja valmis vahemikus 1908–1914, kuid näha on ka eelmiste mõisahoonete varemeid. Kalvi mõisa ajaloost värvikamad on vaid selle kohta käivad legendid. Üks paljudest legendidest kõneleb sellest, et ammustel aegadel töötasid ja elasid mõisas suurt kasvu sulased, et neid valemajakaga karile juhatatud laevadel öösiti röövlitena kasutada. Nende vaimud pidasid pidu ning lugesid igal õhtul hilistel tundidel raha ja varandust. Raha lugemise hääli ja müntide kolinat on vanast mõisahoonest siiani kuulda. Peo ajaks oli kombeks alati tuli põlema jätta, et vaimud maja peale uitama ei läheks. Ühel õhtul aga unustati seda teha. Selle peale vaimud vihastasid ja panid vanale mõisahoonele tule otsa. Sellest ajast põleb mõisahoones alati tuli, et vaimud näeksid pidutseda ja mõisa peale uitama ei läheks. Teine legend räägib õnnetust naisest, kes mõisas ringi liigub. Vanas mõisas töötas köögitööline, kes läks öösel küünlaga kööki ja unustas selle sinna. Sellest süttinud tulekahju ja mõis põlenud maha. Süütunne vaevavat naist siiani ja tema vaim käib uues mõisahoones öösiti oma hoolivust näitamas ja andestust palumas, hoolitsedes külaliste eest nende tekke ja patju kohendades ning voodi kõrval istudes. Lisaks Kalvile on piirkonnas teisigi mõisaid, mis pakuvad Ida-Virumaa külastajatele suurepärast majutust ja vaatamisväärsusi. Üks kaunima ümbrusega on kindlasti Saka mõis, mille tänaseni säilinud neorenessanslik peahoone on ehitatud aastail 1862–1864. Eesti kõrgeim juga Saka mõisa hoovist viib tee Eesti kõrguselt teise joa juurde – Kivisilla juga on vaid viis meetrit madalam kui Valaste. Ontika lähistel asub aga Eesti kõrgeim, 30,5-meetrine Valaste juga ise. Joa imetlemiseks on selle ette ehitatud vaateplatvorm, kust on hea ülevaade kõigist pinnasekihtidest. Isegi öisel ajal pole Valaste joaga tutvumine mingi probleem, sest see on suure prožektoriga valgustatud. Õhtu lõpetasin lõõgastavates Toila termides, mis asuvad Toila sanatooriumis. Termid on väga peresõbralikud – saunad on ühised, eraldi asuvad vaid pesemisruumid. Saunafännidel veab, sest valida saab auru-, infrapuna-, aroomi-, soola-, soome ja leilisauna vahel. Loomulikult ei puudu kõikvõimalikud vesimassaaži variandid, mullivannid ja bassein. Paistab, et Ida-Virumaa on praegu üks kiiremini arenevaid piirkondi, kus igal aastal lisandub mitu põhjust, miks seda paika külastada. Ei jõua ära oodata, millal plaanitav Kiviõli seikluspark ja suusakeskus kord valmivad… fakte maakonnast • Eesti veerohkeim jõgi – Narva jõgi (400 m³ vett sekundis) • Eesti suurim järvestik – Kurtna järvestik (40 järve 30 km² kohta) • Eesti sügavaim allmaakaevandus – Estonia kaevandus (70 meetrit) • Eesti kõrgeimad korstnad – Eesti Elektrijaam (250 m)
> Loe edasi |
