Ader tuppa, kalkun lauale Selles kauges, Briti saarte lääneosas otse vastu Iirimaad asuvas maanurgas Walesis tähendasid muistsed jõulud kolmenädalast talvist puhkust. Talupoeglikus Walesis toodi pühadeks tuppa ader – kui farmi- ja põllutööde kõige olulisem riist – ja pandi see laua alla n-ö puhkama. Samalt laualt söödi jõuluroogasid, milleks oli tavaliselt küpsetatud kalkun või hani. Mehed käisid talust tallu ja lasid end kostitada sooja õllega.Omapärane jõuluaegne kiriklik komme oli 17.-18. sajandil väga levinud öine jumalateenistus – plygain. Kirikusse minekuks tõusti juba kell kolm öösel, kuid mida aeg edasi, seda hilisemaks öine teenistus muutus. Noored olid sageli üleval kogu öö ja valmistasid siirupikomme, kaunistasid maja astelpaju- ja puuvõõrikuokstega, mängisid harfi ja laulsid. Öisest plygain’ist võttis osa kogu küla, kuid inimesed tulid kokku ka kõige kaugematest maanurkadest, mägedest ja orgudest. Kiriku valgustamiseks võeti enamasti ise kodust küünlad kaasa. Hiljem, 19. sajandi algul hakati valmistama juba spetsiaalseid plygain’i küünlaid, mis olid üsna sarnased tänapäeval laialt kasutatavate jämedate suure tahiga aeglaselt põlevate küünaldega. Koraale lauldakse ikka Plygain’i oluline osa oli jõulukoraalide laulmine. Praeguseks on plygain’i traditsioon kadunud igavikku ja kirikus käiakse 25. detsembri keskhommikul. Mõnel pool peetakse siiski jõululaupäeval katoliku ajast pärinevat kesköömissat. Ka vanad koraalid pole ununenud – noored käivad jõululaule laulmas juba mitu nädalat enne jõule ja annavad kirikukontserte. Tänapäeval tuntud igihaljas jõulukuusk hakkas levima Inglismaa viktoriaanlikul perioodil, 19. sajandi teisel poolel, samast ajast pärineb ka postkaartide saatmise komme. Erinevalt Kesk-Euroopast ei peeta Suurbritannia linnades eriti jõuluturgusid. Pole ka piparkooke ega külmal talveõhtul soojendavat hõõgveini, aga sellest polegi lugu, sest tavaliselt pole ka põhjamaist külma talveõhtut. Ootamatule külalisele pakutakse klaasike magusat šerrit või portveini ja rosinapirukaid.
Olulisim päev on jõulude esimene püha, 25. detsember. Jõuluvana on kindlasti juba varahommikul läbi korstna majas käinud: lisaks juba pühade eel aknal rippunud ja maiustustega täidetud sokile või sussile on müstiline jõuluvana lastele ja kogu perele kingid vargsi kuuse alla poetanud. Enne lõunasööki pakub nende avamine suurt elevust.
Kusagile kinkide avamise ja söömise vahele mahub ka kirikuskäik. Pabermüts pähe! Traditsioonilised jõuluroad on läbi sajandite jäänud samaks: ka praegu nauditakse Walesis ja kogu Briti saartel jõulude esimesel pühal küpsetatud kalkunit, mis täidetud rosinate, ploomide ja õuntega, lisandiks jõhvikamoos. Eraldi vaagnal on ahjukartulid, porgandid, brokkoli- ja rooskapsad. Kindlasti ei puudu laualt Walesi «rahvusaedvili» porrulauk. Söömingu lõpetab spetsiaalne magus jõulupuding, milles on paarkümmend komponenti jahust ja suhkrust kuni viskini. Pidulikule söömaajale annavad elevust värvilised pabertuutud (crackers). Otstest kinniseotud tuutu tuleb koos lauanaabriga risti pooleks tõmmata, see teeb väikese paugu ning sealt pudiseb välja ninni-nänni, mõned ehtinglaslikud (-walesilikud) naljad ja värvilisest paberist sakiliste äärtega müts.
Näide pabertuutu seest väljapudenevatest jõulunaljadest: «Miks kana läheb üle tee?» Vastus: sest ta tahab saada teisele poole teed. Vastus on ootamatult lihtne ja loogiline, kuid inimesed püüavad mõelda kõikvõimalikke keerulisi põhjuseid: rebane ajab kana taga jne. Õige vastuse otsimine ja väljapakutud jaburad ideed tekitavad alati lõbusa meeleolu.
Pabermüts tuleb kohustuslikus korras pähe panna ja siis ollakse varmad üksteisest kiiresti pilti tegema, ja kui too «ehe» vahepeal ära ei lagune, hoitakse seda peas kuni õhtuni. Kell kolm kantakse raadiost ja televisioonist üle nüüdseks meidki külastanud kuninganna Elizabeth II kõne ja jõulusoov rahvale, mida kogu seltskond hoolega jälgib. Kui kellelgi jäi midagi tähele panemata, pole kõik veel kadunud: monarhi etteastet korratakse õhtustes teleuudistes. Lund pole loota Lund pole jõuludeks Walesis loota, pigem ikka vihma. Aasad rohetavad ja kui ei saja, minnakse õhtupoolikul või järgmisel päeval koos koeraga mägedesse jalutama. Oluline päev on esimesele jõulupühale järgnev Püha Stefani päev ehk Boxing Day (karpide päev – autor). Vanasti jagati sel päeval karpide sees kingitusi teenijatele. Kui ilm lubab, käiakse sel päeval kindlasti pikemal jalutuskäigul. Õhtul kostitatakse külalisi või minnakse ise külla ning sel õhtul on oluline osa nii seltskondlikel kui ka lauamängudel. Kehakinnituseks on veel ehk järel veidi kalkunit või mõni rosinapirukas. Kes on üksi, läheb lähemasse pubisse ja leiab sealt alati seltskonda. Üha enam on hakanud levima komme jõuludeks kodust ära sõita. Siis vaadatakse aegsasti valmis jõulupuhkuse veetmise paik, olgu see siis Mandri-Euroopas või kaugemal. Popp on veeta jõulud ja aastavahetus Kariibi mere kruiisil, Vahemere-äärsetes kuurortides või Kanaaridel.
> Loe edasi |
