| «Fennoskandia kuningliku vabariigi majandusruum on võrdlemisi komplitseeritud,» kirjutab Pajula Äripäeva arvamusküljel.
| | | | VIIMASED KOMMENTAARID | Nokk
Oleks nagu deliiriumis kirjutatud jutt.
vanasõna
kes teisele ütleb, see ise on :)
|
|
Rahapoliitilises mõttes tekib Pajula hinnangul huvitav kolmnurk, mille tipud paiknevad Frankfurdis, Stockholmis ja Tallinnas.
Eesti avalikkus peab lähimaks keskpangaks üldjuhul Euroopa Keskpanka. Ent laenud on Pajula sõnul ikkagi väljastanud pangad, kelle kasumiarvestus käib Rootsi kroonides ning kelle jaoks raha kättesaadavus sõltub eelkõige Rootsi keskpanga intressiotsustest. «Siit on aga vaid üks samm järelduseni, et Eesti rahandustingimused ja nende tuletised (sh ka kinnisvarahinnad) sõltuvad palju rohkem Brunkebergstorg 11 astutud sammudest, kui seda seni on arvatud,» selgitas Pajula. Võrreldes Euroopa Liiduga on Rootsi veel väiksem kui Eesti võrreldes, mistõttu ka Rootsi pole midagi enamat kui maakond Euroopa Liidu äärealal. Kaubandussidemete tihedusest tulenevalt astub Rootsi ka majandustsükli mõttes Euroopa Liiduga ühte sammu. Mis tähendab jällegi seda, et ka keskpanga intressitsüklis kõnnivad Frankfurt ja Stockholm suuresti käsikäes. Viimase kaheksa aasta kogemus kinnitab Pajula sõnul seda väidet. «Mõlemad pangad alustasid intresside tõstmist 1999. aasta lõpupoole ning muutsid kurssi 2001. aasta keskpaiku.» Tsükli lõpus aga Pajula kinnitusel olukord muutus ja nii langetas 2005. aasta juunis Riksbank oma intressi 1,5 protsendini (Euroopa Keskpanga madalaimaks jäi mäletatavasti kaks protsenti). «Võib-olla ei olegi see pelk juhus, et Eesti kinnisvaraturu äratõuge langes just 2005. aasta teise poolde. SEB prognoosi järgi tõstab Riksbank rahapoliitilise intressimäära 2007. aasta lõpuks nelja protsendini.»
Nii kõrgel oli see Pajula sõnul viimati 2002. aasta lõpus, kui ruutmeeter Tallinna kesklinna kahetoalises korteris maksis siis 15 500 krooni. Toimetas Kaire Uusen, PM online |
