Kinnisvara

Kuigi Eesti suurimates konverentsikeskustes on kohti tavaliselt 700 ringis, arvavad professionaalsed konverentsikorraldajad, et ruumi on endiselt vähe ning Eestile oleks vaja vähemalt 1500-kohalist nõupidamiste paika.

Nii professionaalsed konverentside korraldajad kui ka konverentsikeskuste juhid on veendunud, et kuna kõikvõimalikud nõupidamised koguvad Eestis üha enam populaarsust, siis oleks meile vaja kiiresti vähemalt 2000 inimest mahutavat tänapäevast konverentsikeskust, kirjutab Eva Kübar Postimehe lisaväljaandes Otsustaja.

Frens Konverentsikeskuse tegevjuht Kadri Karu märkis, et kõige olulisemad näitajad konverentsikeskuse juures on selle funktsionaalsus ja kvaliteet – kas ruumis on loomulik või tehisvalgus, milline on tehnika ning milline disain. Karu sõnul kuulub ühe korraliku tänapäevase konverentsisaali varustuse hulka kindlasti sisseehitatud tehniline park – dataprojektor ja wifi-ühendus.

Samuti on oluline multifunktsionaalsus – et nii tehnikat kui mööblit saaks vajadusel kiiresti ümber tõsta ja kokku-lahti ühendada. Kui on kaks tehnilistelt võimalustelt identset ruumi, siis saabki Karu sõnul kaalukeeleks just stiil – näiteks see, kas kliendile sümpatiseerib rohkem moodsam või luksuslikum sisekujundus.

Kui suuremad ja moodsad konverentsikeskused on kõik enam-vähem ühte nägu, siis eksklusiivsemat elamust pakuvad Karu sõnul näiteks Estonia ja Vanemuise kontserdihooned ning Mustpeade maja Tallinna vanalinnas.

«Kliendi eelistused sõltuvad üldjuhul temaatikast ja sihtgrupist. Kui näiteks on plaan teha mingit presentatsiooni või firmaüritust, siis valitakse enamasti erilisem koht,» selgitas Karu. Rahvusvaheliste konverentside puhul on aga teiste kohtadega võrreldes eelisseisus konverentsihotellid, sest siis pole külalistel vaja kaugelt ööbimispaika otsida.

Teatrisaalide eeliseks on Karu sõnul aga jälle võimaluste paljusus – erinevad lavakujunduslikud elemendid, võimalus näiteks saali tagaseinale kinnitada ettevõtte logo, mängida erinevate tasapindade ja valgustusega. Karu manitseb aga, et klient peaks enne eksklusiivsete värviefektide tellimist ka mõtlema, kas need plaanitava koosviibimise olemusega ikka kokku sobivad.
Teine probleem, mis teatri- ja kontserdisaalides nõupidamiste pidamise keeruliseks muudab, on Karu sõnul see, et tavaliselt pakutakse seal vaid üht suurt ruumi ning töö väiksemates sektsioonides pole ka parima tahtmise juures võimalik.

Eesti suured jäävad hätta

Kuna konverentside korraldamine muutub iga aastaga järjest populaarsemaks, oleks Karu hinnangul Tallinna kindlasti vaja üht suurt ja korralikku tänapäevast konverentsikeskust, mis mahutaks põhisaali 1000-1500 inimest ja võimalusel saaks rahvast paigutada ka kõrvalruumidesse. Üks võimalik variant oleks linnahall.

«Kui aga juba päris eraldi ehitama hakata, siis võiks teha veel suurema – 2000 kuni 3000 inimest mahutava saaliga pluss lisaruumid,» arvas Karu. Praegused Tallinna kolm suuremat konverentsikeskust – Viru, Olümpia, Radisson ja Tallink jäävad aga juba hätta – tihti tahetakse korraldada nõupidamisi 100-1500 inimesele, millega aga meie praegused keskused hakkama ei saa. Eelkõige puudutavad mammutkonverentsid muidugi välisettevõtteid, eestlased on seni veel hakkama saanud väiksema inimhulgaga.

Radisson SASi konverentsikeskus on Tallinna üks suuremaid ja kindlasti kõige uuem nõupidamiste meka. Kokku on Radissonis 13 erinevat konverentsisaali ning keskus asub hotellitorni teisel ning 24. korrusel. Viimaselt avaneb ka suurepärane vaade Tallinna linnale.

Radisson SASi müügidirektori Kersti Vaino sõnul seisneb Radissoni konverentsikeskuse eelis võrreldes teiste paikadega eelkõige klienditeeninduses. «Juhul kui klient esitab meile pretensiooni ja me ei suuda seda rahuldada, siis see kajastub ka meie arvel ehk klient ei maksa teenuse eest, millega ta rahul polnud,» selgitas Vaino.

Konverentsiruumide sisekujundus on tänapäevane, kuid mitte igav. Näiteks katavad põrandaid värvilised vaipkatted – Vaino sõnul on psühholoogid soovitanud, et kirevamad katted ei lase tähelepanul hajuda ja võimaldavad inimestel paremini keskenduda.

Peale huvitava disaini püüab Radisson SAS Vaino sõnul pakkuda klientidele ka parimal tasemel toitlustust. Näiteks on võimalik traditsioonilisele kohvipausile tellida tervislikke müsliküpsiseid, samuti saab värsket toormahla ja kala ning katsetatud on ka salativaliku, aasiapärase köögi ning supibuffet’ga.

«Supibuffet’ miinus on muidugi see, et suppi peab igaüks endale ise tõstma ning kui on palju inimesi, siis võib tekkida järjekord,» nentis Vaino. Samas lisas ta, et tervislikkusele rõhumisega ei saa alati ka liiale minna. «Näiteks kui on ikka konverents, kus enamik osalejaid on mehed, siis nad tahavad ikka saada lihtsalt korralikku sööki,» märkis Vaino.

Mis puutub konverentsiäri trendide muutumisse viimastel aastatel, siis on kliendid Vaino hinnangul palju teadlikumaks muutunud ning oskavad rohkem nõuda. Huvitavatele ja eksklusiivsetele lahendustele eelistatakse Vaino sõnul tihti professionaalset konverentsikorraldust.

> Loe edasi