|
Et plekkgaraažid pigem risustavad kui ilmestavad linnapilti, on linna viimase
suure, ligi 200 garaažiga ühistu esimees Aare Laanemets igati päri. Küll aga ei
taha ta leppida sellega, et tema ja ta saatusekaaslased peavad oma sõiduriista
edaspidi tänavale parkima, kirjutab Pärnu Postimees.
Tahad garaaži - helista
Sestap soovibki Laanemets garaažidealust maad ühistu valdusesse saada ja
sinna kivigaraažid ehitada - niipalju, kui neid 1,4-hektarilisele maalapile
mahub või soovijaid jagub.
Eile oskas Laanemets nimetada 108 metallisti, kes oleks valmis oma raha eest
uue automaja ehitama. Laanemetsa hinnangul läheb üks garaaž maksma suurusjärgus
30 000 krooni, kuid sõltuvalt sellest, kui palju neid ehitatakse.
Laanemets pole kade mees, tema kinnitusel on inimesed üle linna oodatud nende
Vastla tänaval asuva ühistuga liituma. Andku vaid talle teada telefonil 5656
0711.
Astumaks sammukese eesmärgile lähemale, tegi garaažiühistu linnavalitsuse
planeerimisosakonnale avalduse algatada maalapi kivigaraažidega täitmiseks
detailplaneering. 11. detsembril linnavalitsuse korraldusel selleks luba
antigi.
Andmaks inimestele võimalust endale garaažikoht broneerida, viivitab
Laanemets planeeringu algatamisega kuni aasta lõpuni. Et asjast asja saaks,
oleks tema ütlust mööda tarvis vähemalt 150 inimest.
Linnavalitsuse planeeringute spetsialisti Ülle Tuuliku kinnitusel võiks
garaažiühistu Metall ootamise asemel hoopis kiirustada. Ajalugu näitavat, et
planeerimisprotsess võtab üldjuhul aasta kui mitte kauem.
Paraku seda aastat garaažiühistul pole. Vastavalt linnavalitsuse 22. juunil
antud korraldusele peavad sealsed plekkosmikud tuleva aasta 10. maiks kadunud
olema.
Ühistu suurem mure on aga see, kuidas garaažidealune ja praegu riigile kuuluv
maalapp enda valdusesse saada. Ent nagu nentis Pärnu maavalitsuse maaosakonna
juhataja Rein Klaassen, ei käi maaomanikuks saamine sugugi nii lihtsalt.
«Detailplaneeringu algatamine ei anna neile kindlasti mitte mingit eelist maa
saamiseks,» kinnitas ka linnavarateenistuse juhataja Karin Pärmann.
Klaasseni selgituse kohaselt läheb riigivara müüki oksjonil, kus on õigus
kõigil osaleda. Alghinnaks on lähima objekti ruutmeetri turuhind. Kuid just
oksjonit tahab Laanemets vältida. «Kinnisvarahaidega me võistu pakkuda ei jõua,»
tunnistas ta.
Teoreetiliselt on võimalus, et maa antakse või müüakse otsustuskorras
garaažiühistule, seda juhul, kui see on maaomaniku huvides.
«Riigi huvisid on siin väga raske näha,» ei usu Pärmann, et garaažiühistul
oleks võimalik maa riigilt enampakkumiseta kätte saada.
Lootust napib
Laanemets nii kergelt ei murdu. Juba sepitseb ta keskkonnaministeeriumile
kirja, saamaks garantiid, et kui nad detailplaneeringu algatavad, siis nad selle
maa ka endale saavad. Kas või hoonestusõiguse. Aga vähemalt pooleks sajandiks,
muidu pole mõtet kivigaraaže ehitama hakata.
Klaasseni sõnade järgi ei näe ta ühtki seadusepunkti, mille alusel võiks
garaažiühistule maa tasuta või alla turuhinna anda. Hoonestusõiguse andmisekski
tuleb korraldada enampakkumine.
Riigivaraseaduse kohaselt võidakse riigivara tasuta kasutusse anda vaid
teisele riigivara valitsejale riigivõimu teostamiseks, omavalitsusele tema
funktsioonide täitmiseks, avalik-õiguslikule juriidilisele isikule seaduses
sätestatud ülesannete täitmiseks või mittetulundusühingutele heategevaks
sihtotstarbeks.
Et garaažiühistu nimetatute hulka ei kvalifitseeru, peab Klaassen nende
taotlusi utoopiliseks. «Tegelikult on see on üks lollitamine, kogume aga rahva
kokku ja lehvitame lippudega,» leidis ta.
Linnavalitsuse teedespetsialisti Tõnu Kuusiku teatel pole kuulda olnud, et
Ülejõel oleks teeäärtes parkivad autod liiklusprobleeme tekitanud.
Seega ei juhtu tema väitel midagi hullu, kui need paarsada autotki kuskil
tänavatel või kinnistute territooriumil omale koha leiavad.
|
