|
Aiapidajad on mures, mis saab ilutaimedest ja viljapuudest siis, kui järsku
saabuvad tõelised talveilmad, kirjutab Sakala.
Suuremas ohus on maguskirsid ja pirnid
Polli Aiandusuuringute Keskuse vanemteadur Toivo Univer (pildil) tunnistas,
et temagi ei oska täpselt öelda, kuidas viljapuud looduse sellistele vempudele
vastu peavad.
«Usun siiski, et midagi väga hullu ei juhtu. Meie parasvöötme kliima taimed
on endale talvise puhkeperioodi sedavõrd sisse harjutanud, et kui külm ka
üheaastasi oksi näpistab, siis uinuvad pungad annavad kevadel uued võrsed,»
rääkis ta.
Univere jutu järgi karastusid puud sel sügisel vaevaliselt.
«Oli hästi pikk sula ja kui tulid esimesed külmad, olid puudel veel lehed
küljes. Puidukoed ei saanud seetõttu korralikult talveks valmistuda. Rakkudes on
palju vett ja kui see külmudes rakke kahjustab, siis on pahasti,» kõneles
vanemteadur.
Kõige suuremas ohus on tema sõnul maguskirsi- ja pirnipuud. Samas nentis
Univer, et ega selle vastu praegu midagi ette võtta anna. «Ülipikast sügisest
suurem oht on ikkagi võimalik krõbe külm, eriti siis, kui lund maas ei ole. Aga
see oht on igal aastal.»
Närilisi võib olla rohkelt
Sooja sügise tõttu soovitab Toivo Univer suuraiapidajatel oma aia piirded üle
kontrollida.
«Et pikka aega on olnud sula, on maa pehme ning kährikud ja rebased kaabivad
aia alla augud. Sealtkaudu saavad aeda sisse ka jänesed, kes teevad puudele
liiga,» rääkis ta.
Väikeaiapidajad peaksid arvestama sellega, et viimasel kahel aastal on olnud
kuiv suvi, mis on soodustanud näriliste arvukuse suurenemist, ning hiired võivad
puude juured läbi närida.
«Kui värskel lumel on näha hiirte jälgi, tuleb panna maha mürkhõrgutist. Et
linnud suhkrutükisuurusi mürgikuubikuid kätte ei saaks, peab need asetama katte
alla,» selgitas Univer.
Tema ise on selleks kasutanud plastpudeleid, millel on kaelaosa maha lõigatud
ning mis on naelaga maa külge kinnitatud.
Mähkida ja lubjata
Kõige rohkem võib viljapuudele kurja teha kevadtalvine ere päike, mis tekitab
puutüvedele koorelõhesid. Lõhede kaudu pääsevad tüvesse haigusttekitavad seened.
Noortel puudel annavad sellest märku tüvedele ilmuvad pruunid laigud.
Vältimaks päikesekahjustusi, tuleb tüved kuni esimeste võraharude
hargnemiskohani (see kaasa arvatud) kas jõupaberi või kuuseokstega sisse
mähkida. Mähkimise asemel võib kuivi tüvesid sula ilmaga lubjata.
Osaühingu Floreas Viljandi aednik Aive Kabral (pildil) ütles, et kui ei tule
äkilist tugevat külma, ei tohiks lillede ja ilupõõsastega suurt midagi
juhtuda.
«Loodame, et külmaks läheb tasapisi ja tuleb ka lumi,» lausus ta.
Napid külmakraadid ja ka sügisel olnud mõned külmapäevad ei teinud tema
hinnangul taimedele veel midagi paha.
«Paljud aednikud muretsesid esimeste külmade ajal rooside pärast ja katsid
need paksult kinni,» rääkis Kabral. «Kui nüüd ilm taas plusskraadides on, tuleks
need kindlasti katte alt lahti võtta ja neid õhutada. Roose katma hakata on
mõtet alles siis, kui on pidevalt viis külmakraadi.»
Kui püsililledel on tekkinud võrsed või pungad või on lilled koguni õide
läinud, tuleks need miinuskraadide saabudes kas kuuseokste või kuivanud
lehtedega kinni katta.
Lootus uinuvatel pungadel
«Kui külm peaks praegused pungad ära võtma, jääb üle loota, et taimedel on ka
uinuvad pungad, mis kevadel välja tulevad,» kõneles Aive Kabral.
Kui ilupuudel on soojaga pungad paisunud, soovitab ta külmade tulekul puud
soojakanga või jõupaberi sisse mässida. Seda muidugi juhul, kui ilupuu selleks
liiga suur pole. «Midagi rohkemat kahjuks ette võtta ei saa,» lisas ta.
Tiheda rosetiga kiviktaimla lilledele, nagu mägisibulad, merikannid ja
leviisiad võib aedniku nõuande kohaselt peale ehitada kerge katuse, siis pääseb
õhk taimedele ligi. «Kui need lihtsalt kinni katta, koguneb niiskus roseti
sisse.» |
