|
Järva maavalitsuse sotsiaal– ja tervishoiuosakonna
peaspetsialist Kaie Altmetsa teada on loobunud või pole kasutanudki
koolipiimatoetust Järva–Jaani gümnaasium, Retla kool, Peetri põhikool, Päinurme
internaatkool ja Paide slaavi gümnaasium, kirjutab Järva Teataja.
Kaks kooli hakkavad piimaraha taotlema
Altmets sõnas, et arvatavasti piim siiski koolilõunast ei
puudu, kuid koolid on leidnud piima pakkumiseks muid võimalusi, millega ei
kaasne nii bürokraatlikku asjaajamist.
Järva–Jaani gümnaasiumi direktor Sirje Pehk ja Paide slaavi
gümnaasiumi direktor Vera Vassiljeva kinnitasid, et piima on nende kooli menüüs
küllalt ja rohkem pole ka vajadust, sest õpilased lihtsalt ei joo nii palju.
Järva–Jaani gümnaasiumi vanemkokk Ülle Roos lausus, et piim
mahub ilusti toiduraha sisse ja PRIAst pole vaja toetust küsida. «Kogus on nii
pisike (30–40 liitrit nädalas) ja paberimajandus oleks nii väikse koguse juures
lihtsalt keeruliseks läinud,» sõnas ta.
Vassiljeva meelest on koolipiimatoetuste taotlemise juures halb
ka see, et raha tuleb alles tagantjärele. «Meil pole niisugust raha, mida saame
lisaks maksta,» ütles ta.
Peetri põhikool ja Retla kool plaanivad jälle hakata
koolipiimatoetust taotlema. Kuid see ei tähenda, et seni oleksid õpilased olnud
piimata.
Peetri põhikooli direktor Ene Reinla ütles, et paar aastat
tagasi, kui taotlemine käis teistmoodi, küsis kool veel piimaraha. «Praegune
(taotlemiskord – toim) on bürokraatlik ja selle taha on jäänudki toetuste
taotlemine,» põhjendas ta.
Reinla sõnas, et nüüd on kavas jälle hakata koolipiimatoetust
küsima, ta on ka uurinud, kuidas teised koolid on paberimajandusega toime
tulnud.
Retla kooli direktor Jaanus Roosileht ütles, et kunagi jäi
koolipiimatoetus taotlemata sel põhjusel, et piimaraha mahtus kuludesse.
Teine põhjus on, et kuna piimale kulunud summad olid väiksed,
otsustas kool loobuda toetust taotlemast. Seda enam, et isegi väikeste summade
juures on Roosilehe ütlust mööda PRIA nõudmised konkreetsed (näiteks ei tohi
piima söögi sees kasutada) ja nõuavad täpset arvepidamist. «Meil on see mängumaa
ikkagi vabam olnud,» lisas ta.
Nüüd tahab Retla kool lülituda taotlejate ringi esimesel
võimalusel. «On saanud teised bürokraatiga hakkama, saame meie ka,» lisas ta.
Tuleb raamatupidamine korras hoida
PRIA pressinõunik Taavi Linnamäe ütles, et meede võis 2004.
aastal tunduda keeruline, kuid tegelikus elus pole PRIA küll läbivat
rahulolematust täheldada võinud. «Kõik, kes on nõu vajanud, on seda PRIAst alati
ka saanud,» sõnas ta.
Linnamäe lisas, et taotlejail ja õppeasutustel tuleb vaid
raamatupidamine korras hoida, see tähendab säilitada koolipiimatoodete ostuarved
ja tagada, et toetatavad piimatooted oleksid arvel selgelt eristatavad neist,
mida ei toetata.
Koolipiima pakub Eestis praegu 470 toetustaotlejat.
Koolipiimatoetuse taotleja on kas õppeasutus, kohalik omavalitsus või
piimatoodete tarnija (tööstus, toitlustus või operaatorfirma).
Koolipiimatoetuse taotlemiseks antud heakskiidu on alates 2004. aasta
sügisest avalduse alusel lõpetanud 33 taotlejat, kellest 29–l on põhjus kas
õppeasutuste liitumine, teise koolpiimatoetuse pakkuja valimine või
omavalitsuste ühinemine. Neli taotlejat on koolipiimast loobunud.
TEAVE
Koolipiima võib pakkuda lasteaialastele, I – XII klasside
õpilastele ja põhihariduse alusel kutseõppeasutuses õppivatele õpilastele.
Koolipiimatoetust makstakse tagantjärele kindlal ajal tarbitud
koguste alusel. Toetatav maksimumkogus on 0,25 liitrit piima või piimatoodet
koolipäevas ühele õpilasele.
Koolipiimatoetuse saamiseks tuleb esitada taotlus vastavalt
kahe kuu jooksul pakutud koolipiima alusel.
Taotlusi võib esitada kuue kuu jooksul arvates taotlemise
aluseks oleva ajavahemiku lõpust.
Eelmisel aastal maksti koolipiimatoetust ligi 10 miljonit
krooni.
2006. aasta oktoobri andmetel oli koolipiimatoetuse skeemiga
liitunud 878 kooli, sealhulga on Järvamaal taotlejaid 31, õppeasutusi 40,
õpilasi–lasteaialapsi 7695.
Allikas: www.pria.ee |
