|
Restorani sisse astudes saab juba uksel aimu ees ootavast soojusest ja hubasusest, kirjutab Virumaa Teataja.
Leidsime
mugava nurga, kus end pehmel diivanil sisse seadsime. Ega tulnudki kaua
oodata, kui viisakas teenindaja, naeratus näol, ulatas meile menüü.
Pakutav valik – peab ütlema – oli tõeliselt aukartust- ja isuäratav.
Mis aga tõsiselt üllatama pani, olid vägagi mõistlikud hinnad.Mulle
tundus ahvatlev sealihatasku sibula ja juustu täidisega, mille juurde
võtsin ahjukartulid. Järelroana eelistasin küpsetatud banaani jäätisega. Ka minu einekaaslane valis sealihatasku, kuid tavalise keedukartuliga. Magustoiduks Katariina koogi. Diivaninurk kui elutuba Senikaua, kui tellitut ootasime, jäi aega keskenduda ümbritsevale. Pidime
üksmeelselt nõustuma, et tegemist on viisaka kohaga, kus igale
pisidetailile mõeldud. Kõik lauad on mingil määral kas või mõtteliselt
eraldatud, mis loob teatud privaatsuse. Sisekujunduses on väga oskuslikult kombineeritud Katariina Keldri tunnusvärvi – tumepunast - tumesinise ja aprikoosi tooniga. Elusad
taimed, küünlad laual ja mahe muusika tekitasid tunde, nagu istuks enda
elutoas, mitte kõigile avatud restoranis. Minu vestluskaaslasele
avaldas muljet, kuidas interjööri loomisel on kasutatud puitu ja kivi,
viimast sammastel, mis ruumi osadeks jaotavad. Teise väga
positiivse joonena tõi ta välja sisekujundajate kavala nipi varjata
tihedate kardinatega tänaval toimuv, et külastajad saaksid unustada
kõik, mis väljaspool, ning lõõgastuda ja head toitu nautida. Ka
teenindajad, kes liikusid mööda saali vaikselt, lausa märkamatult, kuid
keda ei tulnud kunagi kaua oodata, väärivad kiidusõnu. Siinkohal
tuleb kõige hea juures siiski ära märkida ka üks häiriv asjaolu. Nimelt
saatis meie vestlust kopsimine ja ilmselt ka trellipõrin. Kaldun arvama, et teisel pool seina tehti remonti, millest külastajatelegi häälekalt teada anti. Mõne aja möödudes toodi lauale praed, mis polnud sugugi väiksed. Esimeste
suutäite järel kiitis minu einekaaslane hea maitsega keedukartuleid,
kuid sealihatasku kohta ütles, et selle tellimisel peab väga
ettevaatlik olema. Seda seepärast, et sibul, mida mõned inimesed
ei söö, oli üks liharoa täidise komponentidest ja seda ei saanud
kõrvale lükata. Äramärkimist leidis ka sealihataskut ümbritsev veidi
soolane paneering. Minu enda tellitud ahjukartulites pidin siiski
natuke pettuma. Ahjukartulile omast kuldkollast ümbrist asendas
kartulimaitseaine kord, mis teadupärast sisaldab üsna palju soola. Lõunasöök täis üllatusi Korralikult maitsestatud liha juurde oleks soovinud midagi mahedamat. See-eest oli tasku juustutäidis meeldiv. Küllaltki julge otsus oli tehtud prae kõrvale serveeritud toorsalatit valmistades - sellele oli lisatud keedetud ube. Põhiroog
söödud, asusime desserdi kallale. Küpsetatud banaan vanillijäätisega,
millele niredena valatud šokolaadikastet ja lisatud pirni- ning
ploomilõike, meenutas kunstiteost. Eriti maitses šokolaadikastmega üle valatud vanillijäätis, mida küpsetatud banaani mekk ainult täiustas. Hoopis põnevam tundus aga Katariina kook - kuiv küpsisepurust põhi kaetud toorjuustuga, karamellitükk tipus krooniks. Koogi
ümber oli valatud magus maasikamoos, seda omakorda raamimas mõru
šokolaadikaste. Nagu mu kaaslane ütles, polnud ta varem söönud midagi,
kus nii vastandlikud maitsed kokku pandud. Üllatuslik, kuid seda kõige
paremas mõttes. |
