|
«Nii suurt puravikku pole meie peres veel keegi näinud,» näitas tapalane
Vaino Rei Tapa polügoonilt leitud seent, mis kaalub veidi üle 1,4
kilogrammi.
| | | | VIIMASED KOMMENTAARID | tursk
Parem karta kui kahetseda...
to eelmisele
et kui insener ütleb lada kohta mersu siis ongi mersu või :P
Kasepuravik on kahvatum pruun, selli...
|
|
Vaino
Rei sõnul läinud nad teisipäeval koos sõber Ivaniga lähiümbruses tuntud
seenerikkale Tapa polügoonile, et kumbki oma perele kas või pannitäie
korjaks, kirjutab Virumaa Teataja.
«Leidsime
puravikke, korjasime. Järsku, kui korv oli juba poolenisti täis, nägin
seda seent. Ütlesin sõbrale, et näe, ei saa enam korjata,» meenutas
Vaino Rei naerdes, kuidas korv kiiresti täis sai. «Paistab, et tänavu
on puravike aasta,» lisas Rei. Kahjuks selgus seent lahti lõigates, et ussid olid jõudnud juba hiiglaslikku puravikku pugeda. Suuri seeni on Lääne-Virumaal leitud ka Viitna lähedalt. «Mina
ei teagi, miks seened nii suureks kasvavad. Mäletan, et kui Tšernobõlis
katastroof juhtus, leiti ka meie metsadest hiiglasuuri seeni,» püüdis
Vaino Rei seente heale kasvule põhjust leida. Loodus on tasakaalus Kuid
Tartu ülikooli botaanikaosakonna mükoloogia erakorraline teadur Kadri
Pärtel rahustas murelikke inimesi, öeldes, et puhtast metsast leitud
söödavaid metsaande võib kartmata tarbida. «Näiteks
kasepuravikud, nagu Tapalt leiti, võivadki nii suureks kasvada. Olen
ise samuti selliseid näinud. Eks see ole nagu koerte või inimeste
hulgaski, mõned on suuremad ja paistavad teiste seas silma,» selgitas
Kadri Pärtel. Üldiselt pole sel aastal seente viljakehad just nii ohtrad, kui olid näiteks eelmisel aastal. Samuti jätab soovida liikide arv. Seeni on vähe «Tartu
ülikooli fungistika praktikumis Karula rahvuspargis augusti lõpus oli
nii tavalisi seeni nagu tavavahelik ja männiriisikas päris raske leida.
Kukeseeni on siin-seal jagunud küll siiani,» tõi Kadri Pärtel näite. Esimesed
puravikud ja kukeseened ilmusid välja juulikuus. Kadri Pärteli
hinnangul oli august Ida-Eestis seenevaesem, lääne pool veidi parem
tänu suuremale sademete hulgale. Tavapärased riisikad jäid veidi
hiljaks, pilvikuidki leidub vähe. «Raske on öelda, mis just sel aastal
seente elutsüklit mõjutab, aga ilmal on üldiselt oluline osa. Kui palju
mängis siin juuni alguse kuumalaine või augustikuu kuivus, kuid
kindlasti on mõju olemas,» mõtiskles Pärtel. Kuid ikka soovitab mükoloog igal inimesel metsa seeni uudistama minna. «Praegu
on seeni, kuigi mitte massiliselt, kuid kindlasti saab tark
seenekorjaja kuni öökülmadeni igal metsaskäigul midagi suupärast, jagub
veel puravikke, riisikaid, heinikuid. Lääne-Eestis on porgandriisika
tippaeg,» jagas ta oma teadmisi. |
