Suur teene selles on treeningstiilil, mida Pärnus saavad nii naised kui mehed harrastada kolmes kohas: Tervise Paradiisis, tennisehallis ja Tervisexi spordiklubis, kirjutab Pärnu Postimees.
Spordiklubides tuntakse treenereid eesnime pidi, nii ka spordiklubi Tervisex bodypump’i treenerit Kristjanit. Muidu on Kristjan Puusild hoopis korvpallur ja mängib korvpalliklubi Pärnu ridades. | | | | VIIMASED KOMMENTAARID | grrr
status klubi ju. oeh. olid ajad
loogish ju
no suurem sats mehi teeb nüüdseks vähem füüsilist tööd, seepärast käivadki miskiseid kaalupommikesi ...
|
|
Kristjan sattus jõusaalist aeroobikasaali kaheksa aastat tagasi, hakkas bodypump’i trennis käima selle riikitoomisest alates neli aastat tagasi ja tundis ühel hetkel, et miks maksta treeningu eest, mida ta ise niisama hästi võiks juhendada. Nii läkski ta Uus-Meremaal 1990. aastate algul bodypump’i välja töötanud Les Mills Internationali koolitusele ning on sellest aastast ala atesteeritud treener.Kristjani trennis käib regulaarselt kolm meest, naisi on rohkem. Mehed annavad trennile palju juurde: nad on trennis power’iga ja siis pingutavad naisedki rohkem. «Mina arvan, et mehed võiksid käia ükskõik millises aeroobikas. See on meie enda kultuuriruumi küsimus. Kui aeroobika Eestisse tuli, oli see väga feminiinne asi, aga tänapäeva aeroobikaturul on lai valik stiile. On väga jõulisi, nagu näiteks kickboxing, streetdance. Kui rääkida meestest, siis oleneb, missugune on esimene kokkupuude selle alaga,» arvab Kristjan. Bodypump ei ole aeroobika, vaid jõutreening muusika saatel. «See ei ole keksimine, me rebime kangi väga erinevat moodi,» selgitas Kristjan. Vastupidavustreening Bodypump ei sisalda sammukombinatsioone. See on rühmatreening lihasvastupidavuse arendamiseks, kus harjutuste sooritamiseks kasutatakse abivahenditena kange ja kettaid. Sobib see igas eas, nii alles liikumisharrastusega alustajaile kui juba kogenud treenijatele, sest igaüks saab treenida, valides vastavalt oma individuaalsele vormile raskuse 2-42 kilogrammi. Tunni ajaga treenitakse läbi kõik põhilised lihasgrupid: jalalihased, rinnalihased, seljalihased, triitseps, biitseps, tuharalihas, õlalihased, kõhulihased ja kõige lõpus on venitused. Igal lihasgrupil on erinev muusikapala, mis kestab 5-6 minutit. Harjutused on valitud võimalikult ökonoomsed, et ei tekiks vigastust. Kas valida jõusaal või bodypump, oleneb treenimise eesmärgist. Jõusaalis üldjuhul treenitakse anaeroobselt ja kasvatatakse lihast, bodypump on aeroobne treening, mis teeb lihase vastupidavaks. See tähendab, et lihas ei kasva suureks, kuid võtab kena vormi ja viib keha üldfüüsiliselt heasse vormi. «Jõusaalis treenitud lihas on teistsugune, ta on plahvatuslik ja kiire, pingutus kestab hästi lühikest aega,» teab treener. Kui inimene tahab teha mingit spetsiifilist sporti, tuleb selleks konsulteerida treeneriga, kes ütleb täpselt, millist trenni teha. Klassikaliselt on treeningettevalmistus jaotatud kolmeks perioodiks. Baasettevalmistuses ehitatakse põhi alla vastupidavustreeninguga, milleks ongi bodypump sobiv, järgnevad spetsiifiline kiiruslik vastupidavus ja jõud. «Kui inimesed käivad bodypump’is ja tahavad siis hakata lihast kasvatama, on bodypump aluse ehitamiseks väga hea. Oleneb, mida inimene tahab. Kui ta tahab kasvatada ainult lihast, pole tal bodypump’is kuigi palju teha, sest lihas kasvab valgu ja kiire lühikese pingutuse pealt,» selgitas Kristjan. Regulaarsus Iga spordialaga on nii, et ei maksa kohe maksimumiga teha ja üle pingutada. Alustada tuleb mõõdukalt ja siis lisada raskusi. Raskustest tähtsam on teha harjutus tehniliselt õigesti ja pidada seeria lõpuni vastu. Iga sport vajab regulaarsust, sama käib toitumise ja eluviisi kohta. Väga oluline on puhkus. Kui inimene tuleb trenni väsinuna, on trenni kasutegur väike. |
