Leheputkast saab osta plaani, kus on kvartalite kaupa tähistatud kalmistu kuulsamad hauad: Marcel Proust, Georges Bizet või näitekirjanik Moličre, kes maeti siia ümber, et pariislased Napoleoni ajal avatud kalmistumäe omaks võtaksid. Surnuaial on internetis isegi oma virtuaalkodu. | | | | VIIMASED KOMMENTAARID | lisaks
ei pidanud plaani ostma kioskist vai sai täitsa tasuta selle. ja eelkõnelejal on viitade puudumise k...
Aru ei saa
Huvitav, mina käisin seal sel suvel, otsisin üles Viiralti haua ja ei näinud mingit sinimustvalget. ...
|
|
Pčre-Lachaise’i teistest kuulsatest asukatest mitu korda rohkem tähelepanu pälvib lugu, mis algas 1971. aasta märtsis. USAst tüdruksõbraga Pariisi sõitnud maailmakuulus laulja Jim Morrison oli just lõpetanud The Doorsi albumi «LA Woman» salvestamise. Kui ta läks, jäid õhku plaanid, et The Doors võtab veel ette tuuri ning läheb stuudiossegi. Piirdeaed ja sigaretid Plaanid jäidki plaanideks. Nüüd on James Douglas Morrisoni nimega väike hauatähis kalmistu otsituim. Hauda ümbritsevad rauast teetõkked. Varem võis teistelt haudadelt leida Doorsi laulusõnu ja suunajuhiseid, mis olid omavahel totaalselt vastukäivad. Nüüd on kirjad puhastatud ning sodijat ähvardab 15 000-eurone trahv või aasta vanglat. Haual paistavad lillekimpude vahel süütamata sigaretid – fännide austus. Morrison otsis Pariisis Baudelaire’i, Milleri ja Hemingway jälgi, peatus samas hotellis, kus 1900. aastal suri Oscar Wilde, ning üüris korterit üsna Pčre-Lachaise’i lähedal. Mõni nädal enne surma kalmistul jalutades öelnud ta: «Tahan, et mind siia maetaks.» Morisson suri 3. juuli öösel. Alkohol, narkootikumid ja astmaravimid olid teinud oma töö. Matus peeti neli päeva hiljem ilma preestrita. Hauatähis langes kaks aastat hiljem varaste saagiks, uue lasid sugulased püstitada alles 1981 aastal. Selle otsas olnud büsti viisid vargad kaasa 1990ndate lõpul. Morrissoni haud on omamoodi palverännakute sihtkoht. Haudade vahel liigub kummaline kuju, seljas lilla Jim Morrisoni pildiga särk, peas soni, mille alt lehvivad rasvased juuksed. Kõik ekslejad saavad juhiseid või viiakse kättpidi kohale. Kuid Morrison pole ainus, kelle haual käib kummaline elu. Kuuldavasti kõrgusid raudaiad mõne aasta eest ka ajakirjanik Victor Noiri haua ümber. Nüüd on need kadunud, torukübarasse on pistetud üksik oran˛ krüsanteem. 1870. aastal pidi Noir abielluma, kuid päev enne pulmi hukkus ta duellil Napoleon III vennapoja Pierre Bonaparte’iga. 22-aastase mehe elusuuruses pronkskujul väidetakse olevat viljakusmaagiline jõud ja nii ähvardavad tuhandete naiste puudutused skulptuuri ära kulutada. Viljakust ja armastust otsivatele puudutustele annavad suunavihjeid läikivad kohad: jalatallad, hõlmad ja suu, eriti läigib kube. Hauamonument on vihje Noiri kommetele – ülemine pronkspüksinööp on avali. Kirjanik Oscar Wilde’i hauamonumendil on sadu huulepulgajälgi. Suudlusega avaldavad noored naised kirjanikule austust. Wilde’i hauamonument on skulptor Jacob Epsteini noorpõlvetöö, ja seegi pole pääsenud kahjustusteta – keegi on viinud skulptuuri küljest suguelundid. Sinimustvalge lipp Frederick Chopini haud on koht, kuhu Pariisi sattunud poolakad ilmtingimata lilli toovad. Helilooja süda puhkab kehast eraldi Varssavis Püha Risti kirikus. Ooperidiiva Maria Callase tuhaurn kalmistul on aga tühi. See langes varaste saagiks, kuid leiti üles. Seejärel puistati lauljanna tuhk Kreeka rannikult Egeuse merre. «Puudutage seda hauda, see annab teile võimaluse surnutega ühendust pidada,» selgitab nõiapilguga kummaline mees Allan Kardeci haua juures. Kardec lõi spiritismi, keerutas taldrikut, tema «Vaimude raamat» on Eestiski ilmunud. Lillekorve on ta haual kümneid. Kalmistu 88. kvartali neljandas reas viiendal haual lehvib väike sinimustvalge lipp. Siin puhkab skulptor Maire Männiku kujundatud hauaplaadi all kunstnik Eduard Wiiralt. Sellesama autogrammi all, mille eest oksjonitel aina suuremaid summasid välja käiakse. Kolm eri värvides lilleklumpi, tagasihoidlik lipp. Ei hingelistki. Pariisi varblane Edith Piaf puhkab Wilde’i lähedal. Tema kalmul hakkab silma suur lillevaas tähtedega EP. Piafi tänavalaulikukarjääri mälestuseks jäetakse hauale peenraha. Nii Piafi, Morrisoni kui ka Wiiralti hauatähised on tagasihoidlikud. Suured kabelid uhkeldavad ja monumendid kõrguvad taevasse neil, kelle nime kalmistuplaanil kuulsate puhkajate seast ei leia. Pčre-Lachaise’i kalmistu • Suvel avatud kella 8–18, laupäeval avab väravad kell 8.30, pühapäeval ja riigipühadel kell 9. • Talvel (6. november – 15. märts) suletakse väravad kell 17.30. Viimased külastajad pääsevad sisse 15 minutit enne sulgemist. • Kõige parem on kalmistule minna metrooga. Kolmanda liini peatused «Gambetta» või «Pčre-Lachaise» on kalmistu eri otstes väravate juures. • Metroopilet maksab 1,4 eurot (u 22 krooni). |
