| Nii palju, kui ta on kuulnud ja jõudnud pärast kuud välipraktikat Austraalias Eesti metsas käia, on tänavu Kõljala hinnangul igati normaalne seeneaasta, kirjutas Järva Teataja «Tavalised liigid – enamik puravikke, pilvikud, riisikad – on kõik väljas,» lausus ta. «Näiteks Tartumaal ja Põlvamaal on palju viljunud.» Kõljala meelest on asi selles, mida inimene seeneaastat iseloomustades vaatab. «Seened kasvavad koos puujuurtega, saavad sealt oma süsiniku kätte,» selgitas ta. «Kui puud on heas seisus – selles mõttes polnud ju suvel midagi hullu –, püsivad seenedki elus.» Liiati on loodusolud piirkonniti erinevad. Kõljala teada jagavad näiteks aiandusinimesed Eesti viide kliimatsooni. «Mullastikule ja taimestikule mõeldes on Eesti fantastiliselt mitmekesise loodusega,» lisas ta. «Sadas ju ka juulis, ainult vihmad jagunesid ebaühtlaselt, Pärnumaal ja Viljandimaal on ilmselt olukord parem.» Kõljalg võrdles seeneaasta ennustamist ilmaennustusega. «Kui oskad nädalate kaupa maist septembrini ilma ennustada, siis muidugi,» arutles ta. «Neli–viis päeva enam–vähem, aga edasi tõenäosus langeb, sest olud muutuvad – sama on ka seeneaastaga.» Praegu on Kõljalg lootusrikas: kui vihma sajab ja sooja peab ning öökülmadki ei kiirusta tulekuga, võib mitu nädalat seenel käia. Toimetas Martin Šmutov, PM online |
