Toiduliidu andmete järgi on Eesti mahlaturg viimase 12 aasta jooksul jõuliselt kasvanud nii mahu kui pakutavate mahlade ja jookide valiku poolest.

Kui 1993. aastal müüdi Eestis 4,6 miljonit liitrit kartongpakendites mahla, nektarit ja mahlajooki ning inimese kohta tarbiti 3,3 liitrit mahlatooteid, siis 2005. aasta lõpuks oli neid müüdud 31,4 miljonit liitrit, mis teeb inimese kohta 22,4 liitrit.

«Kuigi eestlased on tublid mahlajoojad, eelistatakse hommikujoogina sageli vähem tervislikku kohvi ja karastusjooke. Samuti näitavad uuringud, et inimestele ei ole teada mahla kasulikkus,» seisab toiduainetööstuse liidu pressiteates.

Ka sajaprotsendiline pakimahl on naturaalne

Tihti peetakse looduslikuks ainult seda mahla, mis on pressitud värskest puuviljast, ent naturaalne on ka kontsentraadist valmistatud sajaprotsendiline täismahl, mida müüakse kartongpakendis. Tarbija tunneb selle ära etiketist, kus on kirjas, et toode on valmistatud sajaprotsendilisest mahlast ning suhkrut ei ole lisatud, kirjutab Sakala.

Pakendatud täismahla ja värskelt pressitu peamine erinevus seisneb valmistamisviisis, kuid muus mõttes on need väga sarnased: pakendatud tootes on peaaegu sama palju vitamiine, mineraalaineid ja mikroelemente. Meie regioonis tehakse mahla enamasti kontsentraadist, sest siin ei kasva troopilisi puuvilju, nagu apelsine ja viinamarju.

Kontsentraadist valmistatu säilib tänu tootmisviisile toormahlast kauem, ent on ometi naturaalne, sest kontsentreeritud mahlale ei tohi lisada konservante ega muid lisaaineid. Kõrgeima toiteväärtuse tõttu on kõige kasulikumad täismahlad. Saja grammi naturaalse mahla energiaväärtus on tavaliselt 40—60 kcal. Täismahla teeb eriti väärtuslikuks asjaolu, et vitamiine, mineraalaineid ja mikroelemente leidub selles sama palju kui toormahlas. Kaloreid ei tasu karta: neid pole rohkem kui puuviljades.

Igast puuviljast ei saa täismahla

Kõigist puuviljadest ja marjadest ei saa täismahla valmistada, sest see oleks liiga happeline või tugeva maitsega ning vajaks lahjendamist või muude puu- ja köögiviljadega kombineerimist. Nektarite, mahlajookide ja karastusjookide mahlasisaldus ning järelikult tervislikkus on täismahla omadest muidugi väiksemad.

2006. aasta märtsis tehtud uuringu järgi juuakse Eestis kõikvõimalikest mahlatoodetest kõige enam täismahla. Umbes 31 protsenti tarbimisest moodustavad mahlajoogid, viis protsenti konsentraadid ja 18 protsenti värskelt pressitud mahl. Ostes lähtutakse toote maitsest, tervislikkusest, naturaalsusest ja kvaliteedist.

Eestlased eelistavad juua konservantide ja suhkruta mahla, aga vitamiinide ja mineraalide lisamist peetakse heaks. Eesti suuremate tootjate arvates võib järgmise nelja — viie aasta jooksul pidada reaalseks mahlaturu kasvuks 50 protsenti. Siis oleks ühe inimese aastane tarbimine 11 liitrit suurem kui mullu ja sellega jõutaks järele Põhjamaadele.

Kõige paremini sobib mahl hommikujoogiks — eelkõige neile, kellele ei meeldi päeva hakul süüa. See paneb ainevahetuse käima ja asendab looduslikku toitu. Klaas mahla on võrdväärne ühe puuviljaga ning annab sama palju kaloreid. Samuti saab inimene sellest hommikul kätte suure osa päevaks vajalikke süsivesikuid. Iga päev tuleks juua paar klaasi mahla.

Kasulikku teavet mahla kohta

• Mahla maitse ja aroom ergutavad meeleelundeid ja seedenäärmete talitlust.

• Täismahlas leidub inimese immuunsüsteemile tarvilikke mikroelemente, nagu tsinki, koobaltit ja joodi.

• Mahl ergutab laiska magu ning paneb seedimise paremini tööle. Ülehappesuse all kannatajad võiksid lahjendada seda vähese veega.

• Tomatimahl on tõhus eesnäärmehaiguste, sealhulgas eesnäärmevähi ennetaja.

• Marjamahlad aitavad vältida kroonilisi südamehaigusi ja vähki.

• Õuna- ja ploomimahl on head seedimisele.

• Jõhvikamahla soovitatakse juua neeruhaiguste all kannatajail.

• Aedviljamahlad on leeliserikkad ning tasakaalustavad tänu kaaliumile ja magneesiumile organismi naatriumisisaldust.

• Mahla sobib juua enne liha- ja kalaroogade söömist, sest orgaanilised happed aitavad seedida loomseid valke.

• Klaas täismahla asendab üht viiest puu- või köögiviljast, mida päevas soovitatakse tarbida.

• Mahlas on palju kaaliumi ja naatriumi, mis aitavad stressirohkel ajal pingeid maandada: stressis organism vajab kaaliumi ja naatriumi tavalisest 2—3 korda enam.

• Naturaalses mahlas on mitmesuguseid vitamiine, sealhulgas eriti rohkesti C-vitamiini, mis on tuntud kui organismi kaitsejõu tugevdaja.

Allikas: Eesti Toiduainetööstuse Liit