| Nüüd on õnneks lootust, et juba tuleval aastal vaaritatakse seda moosi Eestis, täpsemalt Tartumaal Reolas. Seni marju kokku ostnud ja neid külmutatuna eksportival Saarekil valmis toiduainetööstusele suunatud moositehas, mis alustab proovitootmist oktoobri keskel. Esimesed valmispartiid peaksid turule jõudma tuleva aasta esimeses pooles. Kõik kokku läheb maksma 27–28 miljonit krooni, moosikeedutehnoloogia sellest 13–14 miljonit. Kui äri edeneb, mahub samasse ruumi veel üks samasugune moositootmisliin.Vanaema ei vaarita Eesti hoidistetootjad ei ole seni Saareki juhataja Raul Ketsi sõnul piima-, jäätise- ja pagaritööstuse tarvis moosi valmistanud. «See moos siin on väga kaugel vanaema vaaritatud kodumoosist,» seletas Kets. «Kogu üritus on mõeldud suurtööstustele.» Moosile lisatakse aroomid, paksendajad ja muu vajalik ning seejärel läheb see 400–1000-kilogrammistesse konteineritesse. «Tööstusmoosil peab olema ühesugune viskoossus,» rääkis Kets. «Kui moosis on marjatükid, siis peab neid olema ühtlaselt palju. Oleksin pettunud, kui minu jäätises on vaid roosa vedelik, sellal kui teie jäätise moosis on kõik olemas.» Saarek loodab oma moosiga haarata lähiaastatel kolmandiku Balti turust. Baltimail on praegu Ketsi andmetel veel vaid üks tööstusmoosi tootja, nimelt Lätis. Moosi tuleb toiduainetööstusele veel Soomest, aga ka Saksamaalt. Ketsi sõnul peaks Saareki moositehas täisvõimsusel töötama 2008. aastal, siis väljub sellest 500–700 tonni moosi kuus. See tähendab 150–200 miljoni kroonist aastakäivet, seega peaks Saareki käive kerkima läinud majandusaasta 136 miljonilt kroonilt aastas vähemalt 300 miljonile. Praegu jääb Saareki marjadest Eestisse 0,3 protsenti, lõviosa toormest tuleb ettevõttesse eelkõige Soomest, Rootsist ja Lätist. Aina suuremaks ekspordituruks Saarekile on lisaks Skandinaaviale ja Balti riikidele Aasia, kus mustikates leiduvat antotsüaniidi kasutatakse farmaatsiatööstuses tervisekapslite tootmiseks. Saaremaa mees Jaeturule moose tootva Salvesti omanik Veljo Ipits ütles, et moositootmise alustamine on Saarekil pigem asjade loogiline käik. Igal juhul ei hakka Saareki tehas nakitsema tükikesi Ipitsa leivakäärust. «Neil on täiesti eraldi rida – see on hoopis teistsugune moos kui see, mis läheb poeletile ja mida me oleme harjunud saiale määrima,» ütles Ipits. Saareki asutaja ja osanik on Saaremaa mees Toivo Alt. Praeguse suurima Baltimaade marjaeksportööri lõi ta 1990. aastal kahasse praeguse Saaremaa kroonimata kuninga Vjatšeslav Leedoga. Reolasse ehitas ta 1993. aastal koos Tullio Libliku ja Carl-Erik Sunbladiga ka Ösel Foodsi, mille hiljem ostis A. Le Coq Tartu Õlletehas koos menuka Aura kaubamärgiga ära. Alles jäi aga Saarek, millest pool kuulub praegugi Altile, ülejäänu aga kahele lätlasele. |
