| Eestis saab läätsesid osta ökopoodidest ja suuremate marketite tervisetoidu lettidelt. Tallinnas Maakri tänaval asuva Haldjas Cateringi peakokk Esko Nilimaa on leidnud läätsesid Stockmannist ning Prisma ja Rimi poodidest. Viru keskuse Toidumaailmas maksab poolekilone punaste läätsede pakk 21,90 krooni. Stockmanni kaubamaja toiduosakonna tervisetoodete riiulilt leiab samuti poolekilosed roheliste läätsede pakid hinnaga 26,50 krooni ja punased läätsed hinnaga 48,90 krooni kilo.Hea lisand lihale «Läätsed on pika ajalooga toiduaine, millel palju kasutus- ja valmistusviise,» ütles Nilimaa, kelle sõnul võib läätsesid keeta, hautada, kasutada pajaroogades ja suppides. Toitudesse sobivad mõlemad Eestis müügil olevad levinumad läätsesordid, milleks ongi roheline ja punane lääts. «Läätse soovitatakse enne kasutamist leotada ja hoolikalt loputada,» õpetas Nilimaa. «Roheline lääts küpseb umbes 15 ja punane ligikaudu 10 minutiga. Hästi valmistatud läätsed on hea lisand lihale, eriti lambalihale. Läätsed sobivad ka suitsutatud kala juurde ning iseseisva taimetoiduna.» Tervise Arengu Instituudi programmijuht ja Eesti Toitumisteaduste Seltsi juhatuse liige Mai Maser on proovinud läätsedest suppi keeta. «Kuna aga inimene on üldiselt oma toitumisharjumustes kinni, siis olen teinud läätsesuppi vaid ühel korral. Keetsin singikamaraga ning lisasin juurde supilusikatäie tangu ja porgandikuubikuid,» rääkis Maser. «Kokkuvõttes sai supp väga maitsev.» Valguküllane kaunvili Läätsed kuuluvad koos ubade, herneste ja sojaubadega kaunviljade hulka ning sarnaselt teiste liblikõielistega on lääts üheaastane rohttaim. Saagikuselt on läätsed üsna tagasihoidlikud, nende kaunas on sageli vaid üks-kaks seemet. «Läätsesid kasvatati toiduviljana, kuid põhku ja aganaid anti ka loomadele,» tutvustas Maser selle taime kasvatamise ajalugu. «Tõenäoliselt ongi vähene saagikus põhjus, miks Eestis pole läätsede kasvatamine enam populaarne. Seemned on sellel taimel väikesed ja lapiku kujuga, läbimõõt jääb 3 ja 9 mm vahele. Kui aga rääkida tervise seisukohast, on läätsed nagu kõik teisedki kaunviljad eriti hinnatud oma valgurikkuse poolest.» Siiski on läätsedes valku liigikaaslastega võrreldes vähem, umbes 24–32 protsenti, samal ajal kui näiteks sojaubades läheneb valgu osa 40 protsendile. Rasva on läätsedes 2%, süsivesikuid ligikaudu 50%. «Süsivesikutest suure osa moodustavad kiudained, mis omakorda suurendavad läätsede toiduväärtust,» rääkis toitumisteadlane. Vitamiinidest on läätsedes olulisimad B-rühma kuuluvad. Lisaks eri toitude lisandina pakkumisele saab läätsedest valmistada jahu. Läätsejahu kasutatakse muu hulgas vorstitööstuses ja mõnel pool ka kondiitritoodete valmistamisel. Maseri sõnul peetakse läätsesid üheks taimsete östrogeenide ehk naissuguhormoonide allikaks ning nende söömine leevendab menopausi ajal tekkivaid vaevusi. «Rikkaliku kiudainete sisalduse ja vähese rasvhapete hulga tõttu peetakse läätsesid heaks toiduks südame-veresoontehaigusi põdevatele inimestele ning diabeetikutele,» selgitas toitumisteadlane. «Vältida aga tuleks nii neid kui ka kõiki teisi kaunvilju podagra korral.» Retsept Soe läätsesalat • 200 g rohelisi läätsi • 50 g võid • 100 g porgandikuubikuid • 50 g sibulakuubikuid • 100 g suitsupeekonikuubikuid • 3 dl liha- või köögiviljapuljongit • jää- ja sigurisalatit Kaste: • 30 g dijoni sinepit • 15 g valge veini äädikat • 1 dl oliiviõli • soola • pipart • hakitud peterselli ja lehtkoriandrit Läätsi leotatakse 12 tundi ja loputatakse hoolikalt. Või sulatatakse potis, lisatakse köögiviljad ja peekon ning kuumutatakse pruunistamata. Lisatakse läätsed ja puljong. Pott kaetakse kaanega ning keedetakse 30 minutit, maitsestatakse soola ja pipraga. Küpsed läätsed pannakse sõelale ning nõrutatakse. Kastme jaoks vispeldatakse sinep ja äädikas, maitsestatakse soola ja pipraga. Seejärel valatakse õli peene joana pidevalt segades. Lõpuks lisatakse petersell ja koriander. Kaste segatakse sooja läätseseguga kokku. Taldrikule tehakse salatilehtedest pesa ja tõstetakse läätsed kuhjaks peale. Allikas: Esko Nilimaa |
