Toitumisteemalised müüdid on visad kaduma – nii arvatakse endiselt, et margariin on tervislikum kui või, kuigi teadlaste kinnitusel ei vasta see tõele.

Margariini tootmine on lihtsustatult öeldes vedela taimse õli muutmine poolvedelaks ehk hüdrogeenitud rasvaks.

VIIMASED KOMMENTAARID nii Mis tunne on hammastel  pärast coca joomist?  kriiksuvad nagu ma ei  tea mis asjad. Võigas  ju. to pur... akrüülamiid MIks frii on ohtlik?  Aga palun:  http://www.rense.com/g  eneral24/fries.htm Teised kommentaarid

Paraku näitavad uuringud, et töötlemise tulemusena kaotab taimne õli tervislikkuse – selle struktuur ei sobi enam inimese keharakkudega. Meil müüdavad margariinid on enamasti looduslike ja poolvedelate rasvade segud.

Inimene vajab rasva

Inimese organism ei omasta just töötlemise käigus tekkinud küllastumatuid trans-rasvhapped, mis soodustavad õli tahkumist. Neil rasvhapetel on veresooni kahjustav, lupjumist soodustav ning lõppkokkuvõttes südame-veresoonkonna haigusi põhjustav toime.

Töödeldud rasvade laialdase kasutamise põhjuseks on asjaolu, et need on odavamad ja säilivad õhu käes paremini kui rõõsk koor ja või. Et margariinid säiliksid pikka aega, lisatakse neile odavaid sünteetilisi antioksüdante (E 320) ja (E 321), mis võivad paljudel inimestel tekitada allergiat.

Inimene ei saa elada ilma rasvadeta, ent pikka aega rohkelt hüdrogeenitud rasvu sisaldava toidu söömine võib tervisele ohtlikuks muutuda. Et veresoonte seinad kahjustuvad aeglaselt, pole midagi hullu, kui päevase toiduga saadakse 1–2 grammi trans-rasvhappeid.

Kui aga inimene sööb päevas 100 g margariini, satub tema organismi vähemalt 17 g trans-rasvhappeid. Suures koguses töödeldud rasva sisaldavad ka paljud muud toiduained, näiteks jäätis, küpsised, saiad, kastmed, sünteetiline kohvi- ja vahukoor, koogid ja tordid, friikartulid, burgerid, krõpsud, kohukesed jm.

Kui palju hüdrogeenitud rasva üks või teine asi sisaldab, peaks olema kirjas toote pakendil.

Tervel inimesel tasub margariini asemel süüa mõõdukas koguses puhast ja kvaliteetset võid, sest selles pole lisaaineid. Küll aga sisaldab või ligikaudu 80% piimarasva ja kolesterooli – viimast vajab inimese organism mõõdukas koguses.

Jälgi toidusedelit

Et loomsed rasvad tõstavad südameveresoonkonna haiguste riski, võeti juba aastakümneid tagasi suund nende piiramisele. Meiegi võitööstus püüab luua vähema piimarasvaga võisorte, asendades osa piimarasvast taimeõlidega ja saades tulemuseks hästimääritava pehme võide. Arenenud lääneriikides on juba müügil margariinid, mis on tahkestatud sojavalgu lisamisega.

Teadlased on pakkunud välja õlitaimede geneetilise muundamise, et nende õlid sobiksid margariini valmistamiseks hüdrogeenimata. Samas on geneetilise muundamise võimalikud ohud läbi uurimata.

Oma tervise eest hoolitsedes on käepäraseim võimalus toidusedel hoolega läbi mõelda. Vähest või ja margariini tarbimist ei peaks kartma, kui aga vere kolesteroolitase kipub tõusma, peaks toidurasvade kasutamist arutama arstiga.