|
Kusjuures kaks sellest suurest seltskonnast lõpetasid kõrgkooli cum laude.
Need kaks olid just nimelt mehed - Kimmo Laande ning Aivar Koger, kirjutab
Virumaa Teataja.
| | | | VIIMASED KOMMENTAARID | objektiiv Lasteaednikele muidugi jõudu ja head vastupidamist mudilaste kantseldamisel!
objektiiv to Lontrus
Nähes nelja kommentaari mõtlesin endamisi, et vähemalt 1 neist on tõenäoliselt pedofii...
|
| Mis paneb aga A-kategooria minööri ja kaprali auastmega mehe, kes õppinud
politseikoolis, käinud rahuvalvekursustel ja teeninud leiba meremehena, õppima
kolm aastat pedagoogikat?
Kimmo Laande (28) kostab selle peale, et «inimene võiks end pidevalt
täiendada, muidu tekib seisak». Ja mis puutub valdavalt naiste ametiks peetud
lasteaedniku eriala valimisse, siis leiab noor mees, et iga pereisa võiks teada,
kuidas lapsi kasvatada.
Olla nagu isa
Sellega, et lapsed vajavad ka meeskasvatajaid, on värsked pedagoogid päri. Et
paljud lapsed tunnevad isast puudust, koges Kimmo Laande oma lasteaiapraktikate
ajal. Lapsed hüüdsid teda mitte ainult kasvatajaks, õpetajaks, onu Kimmoks, vaid
ka issiks.
«Tänapäeval käivad isad tihti kodudest kaugel tööl - vahel on ära isegi
nädalaid ja kuid. Sel ajal peavad emad kodus lapsi kasvatama, kuid nad jäävad
ilma isaarmastusest ja tähelepanust, samuti turvatundest,» lisab Kimmo.
Laande. «Lapsed hoiavad sinu lähedusse ja tahavad ronida sülle, kukile.
Tunnevad puudust kehakontaktist, mis väljendub kas siis käest kinni hoidmises
või ühtelugu sinu kallistamises. Mu naiskolleegid ja ma ise oleme pannud tähele,
et lapsed kuulavad meest paremini kui naisõpetajaid. Eriti ootavad nad, et
nendega tegeletaks, seda soovivad nii poisid kui tüdrukud.»
Praegu käib Kimmo Laande vabatahtlikuna abis Karksi-Nuia lasteaias, kus
töötab ka tema abikaasa, tulevikus plaanib mees pedagoogikat edasi õppida ja sel
erialal töötada.
Hakkas meeldima
Saksa keele õpetajana töötanud Aivar Koger (34) ütleb, et lasteaeda sattus ta
täiesti juhuslikult. Nimelt otsustas mees õpetajatöölt ära tulla ja midagi muud
ette võtta. Viis aastat tagasi oli Võrumaal Obinitsa lasteaias just kasvatajat
vaja, ja et temal oli tulnud palju oma kahe õe nelja poega hoida, otsustaski uut
ametit proovida.
«Eks algul olid lapsevanemad üllatunud, sest meeskasvataja oli midagi
enneolematut. Aga see oli pigem positiivne üllatus,» räägib Aivar Koger.
Töö lastega talle meeldis, pealegi pärisid sõbrad iga sügise lähenedes,
millal Aivar ometi alushariduse pedagoogi eriala õppima läheb, ja nii otsustaski
ta viimaks Rakvere kooli kasuks.
«Lasteaias on kõik päevad väga erinevad, kunagi ei tea, mida lapsed sinult
küsivad, on palju põnevust. Mudilased panevad sind ootamatutesse olukordadesse
ja see hoiab värskena,» teab Aivar Koger.
Erilisema kogemuse lasteaednikuna sai mees hiljuti ühe neljaaastase
tüdrukutirtsuga, kes oli väga tagasihoidlik ja arg. Aivar julgustas tüdrukukest
igati tervelt pool aastat. Ja ühel päeval, kui ta õhtusesse vahetusse tööle tuli
ajal, mil lapsed õues mängisid, märkas tirts teda esimesena ning jooksis
rõõmsalt vastu.
«See oli suur üllatus, sest varem ei olnud ta julgenud seda kunagi teha.
Läbimurre oli sellega saavutatud,» rõõmustab Aivar Koger.
Jaanus Uustalu (35) on 13 aastat töötanud Porkuni koolis erivajadustega
lastega. Ütleb, et töö kõrvalt oli raske õppida, kuid oma valikut ta ei kahetse.
Mees kandideerib praegu kahte lasteaaeda ja ootab tulemusi.
Kui ta Tamsalu lasteaias praktikal oli, pidanud laste vanemad teda esialgu
üheks lapsevanemaks. Mudilased võtnud aga ruttu omaks. «Lapsed tahavad palju
mängida, vaid paar poissi ütlesid mulle, et nemad mängivad kodus isaga,» räägib
Jaanus Uustalu, kes tundis lasteaias sageli, et on lastele nagu teine isa.
Kasvatuslikke nõuandeid värsketelt meespedagoogidelt:
Alati tasub lapse jutt lõpuni kuulata.
Kui tekib konflikt, siis jää rahulikuks ja ära mine endast välja.
Oluline, et õpetaja oleks isikupärane ja arvestaks lapse
individuaalsusega.
Lastele meeldib väga ise asju avastada ja uurida ehk nagu ütleb Jaapani
vanasõna: «Meister ei õpeta, vaid loob õpetliku olukorra!» On oluline, et
täiskasvanu looks lapsele keskkonna, kus tal on võimalik ise uurida, avastada,
teada saada kõigest sellest, mis meid ümbritseb.
Just kogemused ning elamused viivad lapse aktiivse õppimiseni:
Mida laps kuuleb - selle ta unustab.
Mida laps näeb - seda ta mäletab.
Mida laps kogeb - seda ta oskab. |