Kodumaine päritolu pole eestlasele toidu puhul olulisim
(5)
21.06.2007 00:01
Agnes Männiste, Postimees
Eesti elanikud ei pea toidukaupu ostes kõige tähtsamaks nende omamaist
päritolu, pigem kvaliteeti, värskust, maitset, tervislikkust, koostist
ja soodsat hinda, näitas konjunktuuriinstituudi uuring.
Konjunktuuriinstituut uuris inimeste ostueelistusi ja toitumisharjumusi põllumajandusministeeriumi tellimusel juba 11. aastat järjest. Seekordses uuringus, mis korraldati jaanuaris, vastas küsimustele 929 1874-aastast Eesti elanikku üle riigi. Konjunktuuriinstituudi sotsioloogi Lia Lepase sõnul näitas uuring, et toidukauba kodumaine päritolu ei ole Eesti tarbijaile määravaima tähtsusega ostuotsuse mõjutaja. Olulisemaks peetakse toidukaupade kvaliteeti, värskust, maitset ja tervislikkust, koostist ja soodsat hinda. Koduse eelistus väheneb Siiski on ka toote kodumaisus Lepase sõnul väga oluline sellist kraami eelistab osta kolm tarbijat neljast. Ent võrreldes varasemate aastate uuringutega, on kasvanud nende inimeste arv, kes ütlevad, et toidu päritolumaa pole neile oluline. «See tuleneb asjaolust, et konkurents toidukaupade turul on läinud tihedamaks, inimestel on laiemad valikuvõimalused ning et usaldus naaberriikide toidukaupade suhtes suureneb,» selgitas Lepane. Uuringust tuli ka välja, et tarbijatel on raske eristada kodumaiseid tooteid imporditust. «Lisaks sellele, et paljudes kohapeal valmistatud toodetes kasutatakse importtoorainet, on Eesti tootjad hakanud järjest enam tegema kohalikke kaubamärke kandvaid tooteid lähinaabrite juures,» selgitas Lepane. Neil, kes soovivad toidukauplusest koju viia kindlasti kodumaise kauba, tasuks hoolega etiketti vaadata. «Tuleks süveneda, mis seal valmistamiskohana kirjas on, mitte vaadata lihtsalt nime,» lausus Lepane. «Ka tootjad võiks pakendeid arusaadavamalt ja loetavamalt märgistada ning kauplused kaupade juurde lisainfot panna.» Järjest rohkem lisaaineid Ka soovitab ta otsida toodetelt kvaliteedimärke, mis lihtsustavad valiku tegemist ja suurendavad usaldust: näiteks Tunnustatud Eesti Maitse, Eesti Parim Toiduaine, Eestis Kasvatatud jt. Paraku näitas uuring, et märkide vastu tuntakse küll huvi, kuid neist teatakse vähe. Teadmist aitaks Lepase sõnul suurendada näiteks see, kui kauplustes jagataks kvaliteedimärkide broüüre. Importkauba puhul näitas uuring, et enim usaldatakse Põhjamaade ehk Soome, Rootsi, Taani ja Norra ning Läti, Leedu ja Saksamaa tooteid. Suhteliselt palju ostetakse ka Hollandi, Venemaa ja Prantsusmaa, vähem Ukraina, Poola ja Ameerika tooteid. Kodumaiseid toidukaupu iseloomustavad tarbijatele uuringu järgi värskus, harjumuspärane maitse, usaldusväärsus ja tervislikkus. Võrreldes aastatetaguste uuringutega on aga vähenenud nende inimeste arv, kes tooks kodumaisele kaubale iseloomulikuna välja vähest lisaainete sisaldust. «Tarbijad tunnetavad, et kodumaised toiduained sisaldavad järjest enam lisaaineid. Siin on võib-olla asi selles, et inimesed ei tea, mida tooted sisaldavad ja mida nad endale sisse söövad, seda peaks rohkem lahti seletama, inimesi huvitab toiduainete koostis väga,» nentis Lepane. Ka on vähenemas inimeste arv, kes peab kodumaisele toidukaubale iseloomulikuks harjumuspärast maitset. Lepane põhjendas seda tõsiasjaga, et uusi maitseid tuleb juurde palju, tarbija on aga üsnagi konservatiivne ja tahaks saada vana ning harjumuspärast.
|
