| Suuremad ja tugevalt kapitaliseeritud kinnisvaraarendajad on otsustanud langusperioodi enda kasuks pöörata ning alustada mahukate uusarendusprojektidega ajal, mil ehitushinnad on umbes veerandi võrra langenud. NCC Ehitus paneb sel nädalal nurgakivi 770 korteriga Pärnaõue elurajooni rajamisele Haabersti linnaosas, YIT Ehitus teatas eelmisel nädalal, et hakkab edasi ehitama varemalt külmutatud ehitusobjekte Mustamäel Kadaka teel ja Keilas uusi korterelamuid, kuhu kokku rajatakse 137 eluaset. Arco Vara pidas hiljuti võimalikuks, et veel tänavu lüüakse kopp maasse 605 korteriga Tivoli rajoonis Kadriorus. Suuri projekte on paberil veelgi, kuid rohkem arendajad siiski avalikult tänavusi ehitusplaane kinnitanud pole. | | | | VIIMASED KOMMENTAARID | JP Tugeva ehitaja/arendaja jaoks on ju kõik hetkel korras. Täna saadakse 30%ja rohkme kasumit objektilt...
aa kõlab kahtlaselt! Miks kahe või nelja baidiga õ-tähte ei märgita? selline lähenemine oleks vast korr...
|
| Esmapilgul tundub arendajate käitumine harjumatu, kui mitte isegi kummaline. Sel ajal, kui enamus on hädas oma vara müügiga, otsivad mõned väga tugeva finantstaustaga investorid hoopis objekte, kuhu raha paigutada. Suured kinnisvaraarendajad aga, selle asemel, et negatiivsete sõnumite valguses oma projekte külmutada, lisavad hoopis auru juurde. Kainelt kalkureerides ning tuletades majandusõpikus kirjutatut meelde, pole arendajate praeguses käitumises midagi eriskummalist. «Osta siis, kui teised müüvad ja müü siis, kui teised ostavad» on aastakümneid kehtinud majandusteooria tõde, mida kummutada pole suudetud. Võib ju retooriliselt küsida, kas väikeste ja lühiajaliste projektide finantseerimine on praegu ikka tõepoolest õigustatud? Kuid vaadates suuremaid arenduspiirkondi nagu Tivoli või Pärnaõue, siis pole praegu arendamise ideoloogias midagi väärat. Näiteks Väike-Õismäe ja Kakumäe vahele rajatava Pärnaõue elurajooni üle kolmveerand tuhande korteri arendamiseks on planeeritud kokku 10 aastat. Tekib õigustatud küsimus – millal siis veel alustada kui mitte langusfaasis? Ütleb ka juutide vanasõna, et kui päike paistab, tuleb muret tunda, sest varsti hakkab sadama, kui aga vihma sajab, tasub rõõmustada, sest varsti tuleb päike välja. Markantne on, et kui kinnisvarabüroo Ober-Haus endine omanik Paul Oberschneider pühkis Eesti tolmu riietelt, müüs enamiku oma siin olevatest varadest (sh Pärnaõue projekti) ning hakkas Argentinas farmeriks, siis Skandinaavia suurim ehituskontsern NCC alles näeb Pärnaõues tulevikuäri. Kes tegi õigesti, kes valesti, näitab aeg. Eelkõige sõltub pikaajaliste arendusprojektide edukus arendaja perspektiivitundest. Kas inimesed tahavad seal elada ka kümne aasta pärast? Kas tegemist on infrastruktuuri seisukohalt tervikliku elukeskkonnaga ning ka tuleviku mõistes tõmbekeskusega? Hinnates praegu turule tulevaid projekte, võib väita, et suurte arendajate poolt läbi töötatud strateegia tundub põhjendatud ning lollikindel. Veelgi hämmastavam on, et näiteks Pärnaõues on suutnud pooled kortereid ette müüa isegi enne toote valmimist eskiisi pealt – seda luksust pole paljud arendajad saanud lubada endale juba poolteist aastat. Nagu i-le täpi pani seesama arendaja, andes kõikidele enda poolt ehitatud arendusprojektidele esmakordselt Eestis kolmeaastase ehitusgarantii. Ühelt poolt sunnib neid niimoodi kindlasti käituma tihe konkurents, teisalt aga kindlus tuleviku ees. Vaadates üldiselt turul toimuvat, on ilmselge, et turutrendidele vastuvoolu ujuvad suurarendajad jäävad võidumeheks. Pankade karmistunud laenutingimused suretavad nii mõnegi väikearendaja välja. Need keskpärased tegijad, kes raskest olukorrast puhtalt välja tulevad, ei saa aga surutise lõppedes enam nii kergelt jalga kinnisvararenduse ukse vahele, kuna suured arendajad on oma praegu planeeritavate megaprojektidega turul nii dominantsed, et juba ainuüksi mõte gigantidega konkureerimisest peletab paljud eemale. Kui vaadata pikema turuajalooga riike, siis on ka seal kinnisvaraarendusturg koondunud ikkagi eelkõige käputäie suurettevõtjate kätte. Praegune kinnisvaraturu korrektsioon ei ole enam ammu pelgalt hinnakorrektsioon – tegemist on puhastumisprotsessiga, mille käigus koondub väga suur hulk turumahust tugevate arendajate kätte ning «põlve otsas nikerdajad» pöörduvad lihtsalt tagasi oma kunagise põhitegevusala juurde. |