Töölepinguseaduse vaidluspooled jätkavad arutelu
22.04.2008 00:01
Palju paksu verd tekitanud töölepinguseaduse eelnõu osas jätkuvad
läbirääkimised homme, mil ühe laua taha istuvad tööandjad, ametiühingud
ja sotsiaalministeerium. |
| |
|
 |
Ametiühingujuht Harri Taliga (vasakul) ja tööandjate liidu juht Tarmo Kriis on eri meelt nii töölepinguseaduse eelnõu kui ka tsüklitöö osas. |
|
|
|
|
Sisulisi selgitusi selle kohta, kui lähedal või kaugel ollakse kompromissist, ei soovinud pooled eile anda.
Tööandjate keskliidu juhataja Tarmo Kriisi sõnul on jäänud üksikud lahtised küsimused seoses tööaja ja töölepingu lõpetamisega. «Kuid oleme kokku leppinud, et sisulisi kommentaare enne läbirääkimisi ei anta; ja katsume sellest kinni pidada,» sõnas ta.
Ametiühingute juhi Harri Taliga kinnitusel ei saada ka homme üle ega ümber seni enim vaidlusi tekitanud koondamishüvitistest, vaidlusaluseks on samuti ületunnitöö arvestamine. «Aga kiiret meil ei ole, on ju seda seadust arutatud vaid kaks ja pool kuud, seadust aga tehakse aastakümneteks,» ei kiirustanud ka Taliga seisukoha võtmisega.
Ligi kuu aega tagasi jõudsid tööandjad ja ametiühingud kokkuleppele töölepingu kirjaliku vormi kohustuslikkuses, kuid koondamishüvitiste ja töötaja vastutuse osas jäädi siis eriarvamusele.
Samas jõudsid osapooled ühele meelele, et koondamishüvitiste saajate ring peab oluliselt laienema. Põhimõtteline kokkulepe on olemas selles, et koondamishüvitised peaksid jääma sama suureks kui praegu, kuid selle põhiosa maksaks töötukassa. (PM)
Tööajad teistes riikides
• Soome. Regulaarne tööaeg on seaduse järgi kõige rohkem kaheksa tundi ööpäevas või 40 tundi nädalas. Paljudel aladel on kollektiivlepingus sätestatud, et tööaeg on lühem, näiteks 37,5 tundi nädalas. Tööpäevade pikkus võib olla kõikuda.
• Kreeka. Regulaarne tööaeg on 40 tundi nädalas, töötaja võib nädalas töötada viis tundi rohkem, kuid siis makstakse ületunni eest 25 protsenti kõrgemat tasu.
• Saksamaa. Tööajaseadus lubab nädala tööajaks 48 tundi – kuuele tööpäevale jaotatuna teeb see kaheksa tundi päevas. Pärast kuut töötundi on ette nähtud 30-minutiline paus; alates üheksast töötunnist on ette nähtud töövaheaja kogupikkus 45 minutit. Tööpäeva võib pikendada kuni kümne tunnini, tingimusel, et kuue kalendrikuu keskmine tööpäeva pikkus ei ületa kaheksat tundi.
• Suurbritannia. Töötunnid keskmiselt 48 tundi nädalas. Politsei- ja armeeteenistujatel, meditsiinieriala tudengitel ja koduteenijatel on töölepingus kirjas, mitu tundi nädalas tohivad nad töötada. 48-tunnise töönädala alla ei kuulu veel tööd, mis sisaldavad turvamis- ja jälgimistegevust või mis eeldavad teenuse või tootmise järjepidevust ning mida ei saa katkestada. Samuti tööd, kus on ettenähtav tegevushooaeg, näiteks turism.
• Prantsusmaa. Ametlik tööpäeva pikkus on 35 tundi nädalas. Tööpäeva pikkus ei tohi ületada 10 tundi. Esimese kaheksa ületunni eest makstakse 25 protsenti kõrgemat tasu, järgmiste ületundide eest nädalas (alates 43 tunnist) makstakse 50 protsenti kõrgemat tasu.
|
|
|
|
|
