Toit

Kui argipäevil püsivad mõtted vaid nädalavahetusel, tasub sammud seada Wilde pubisse – piisab põgusast lõunapausist, et puhkepäeva emotsioonid taaselustada.

Nädal algab. Mida teha, et sinine esmaspäev ei oleks nii sinine? Segame hulka sutsuke punast, et kevadroheline meeled ärksana hoiaks? Või sõidame Iirimaale kevadtuult nautima?

VIIMASED KOMMENTAARID Anita See artikkel tundub  nii suvalise  kvaliteediga. et  hüppasime ühe lõuna  ajal pubist läbi, meil  joppas ... endine külastaja Wilde on alla käinud.  Kesklinna on tekkinud  palju sama või parema  hinna-kvaliteedi  suhtega kohtasid.... Teised kommentaarid

Meeldiv kelner

Ei üht ega teist, sest puhkuseni on veel aega ja värvikireva looduse asemel riivab silmi üksnes tänavaid kattev tolm. Sellest hoolimata võiks endale ju midagi toredat lubada – nii kutsun töökaaslase Wilde pubisse.

Wilde tiheda külastajana pean tunnistama, et lõunatundi veetma minnes ei jää ma kunagi istuma pubi poolele, vaid sammun intuitiivselt verandale.

Võib-olla on põhjus liiga pubilikus interjööris, mis paneb südame kiirelt nädalavahetuse rütmis põksuma? Seda ei saa nädala alguses küll lubada.

Wilde veranda pakub aga avalikku ja privaatset olemist ühtaegu. Väikesed ümmargused lauad lasevad diskreetselt juttu puhuda, sest pole vaja üle laua karjuda.

Hoopis vigurid on aga suured seinapeeglid, mis täidavad edevate inimeste kõhtu eneseimetlemise võimalusega. Ja mis veelgi olulisem – alati on võimalik piiluda peeglist tulijaid ja hoida silma peal juba kohalviibivatel lõunastajatel. Kuid ärgem unustagem ka enda lauakultuuri, sest eks einesta seal teisigi uudishimulikke.

Vaevalt jõuame end laua taha sisse seda, kui juba läheneb naeratav kelner menüüga. Ta ei kiirusta meid takka ega jäta ka pikalt omaenese kõhukorinat kuulama – tellimiseks on aega piisavalt.

Toidu ootel jääb suurem mokalaat pidamata, sest paarikümne minuti pärast on esimesed road kohal.

Hinda oma võimeid

Harva, kui koorman oma kõhtu kolmekäigulise lõunaga. Seekord teen erandi ja tellin grillitud paprika-juurvilja püree (30 kr), Caesari salati (55/75 kr) ja vanaema õunakoogi (25 kr) jäätisega. Püreeritud juurviljad võivad paljudele kananaha ihule tuua, kuid kõne all olev supp on nii maitselt kui värvuselt vägagi apetiitne.

Vanaema õunakook on kindla peale minek, kuid mõtteis saab alati arutleda tüki suuruse ja värskuse üle. Seekord on kvaliteet ja kvantiteet paigas.

Pisut teeb meele mõruks salat, mis küll igati värske ja maitsev, kuid mille küüslaugukaste tuletab end veel pikalt meelde ka pärast magustoidu söömist.

Ka töökaaslase tellitud veiseliha-guinessi pirukas (99 kr) on igati vihane kõhutäis, kuid lihases kastmes ulpivad keedukartulid jätavad kuidagi nukra mulje. Ehk ihkavad nad, nagu mu kolleegki, kaaslaseks mahlakat salatit.

Hinded

Wilde Irish Pub

(Vallikraavi 4, Tartu)

• Miljöö 6

• Teenindus 5

• Seltskond 5

• Toit 4

• Hädavajalik 4

Keskmine: 4,8

Hinnatakse kuuepallisüsteemis: 6 – super, 5 – väga hea, 4 – hea, 3 – keskmine, 2 – kehv, 1 – väga kehv, 0 – puudub (hädavajaliku ja seltskonna puhul).

Toidukohtade paremik

Kohvik Pierre 5,4

Eesti restoran 4,8

60's Grill 4,8

Metroo 4,6

Big Ben Pub 4,4

Cafe Central DuNord 4,4

Corrida 4,4

Restoran Kaks 4,4

Ungari Köök 4,2

Taverna 4,2