Reis

Kuigi Eesti kaup on Euroopa riikides pea sama tundmatu kui mõne Aafrika riigi oma, võib Itaaliasse sattunud Eesti rändur avastada ootamatus olukorras, et Itaalia ettevõtja siiski tunneb Eesti toodangut, aga hoopis omapärasel moel.

Sellal kui Roomas ja Milanos ei pruugi te kohata ühtegi ettevõtjat, kes Eesti kaubast kuulnud oleks, ei tasu üllatuda, kui kõrvalises paigas asuva istikukasvanduse omanik eestlasest kuuldes ei kahtlusta teda kuritegevuses, vaid langeb härdunult kaela. Sest tema istikud kasvavad lõunamaa päikese käes suureks vaid tänu Eesti turbale.

VIIMASED KOMMENTAARID Marko Päris lühike tekst,  kas see rohkem  Äripäeva teema pole ? Teised kommentaarid

Et see bluff ei ole, tunnistas ka Lõuna-Eestis pakendatud turvast tootva AS Elva E.P.T juht Mait Märtin. Tema sõnul kasutavad mitmedki Itaalia istikukasvatajad just Eestist pärit turvast. Nii võibki piltlikult öelda, et isegi lõunamaised taimed ei saa läbi Eesti mullata.

Elva E.P.T ekspordib Märtini sõnul Põhja-Itaaliasse koguni üle poole oma toodangust. Lugu sellest, kuidas Eesti toodangule just Itaalias turg on leitud, on aga igal firmal erinev. Märtin rõhutas, et nende firma ei ole kunagi seadnud eesmärgiks oma toodangut spetsiaalselt Itaalia turul müüa ja et see praeguseks on nii välja kujunenud, on suuresti juhus.

«Meil oli olemas toode, mida soovisime eksportida ja itaallastel oli vajadus turba järele, sest istikuteäri on seal väga laialdaselt arenenud,» selgitas Märtin ärikontaktide teket. Tema sõnul tegi Elva E.P.T suhteliselt tagasihoidlikku reklaami, milleks võib pidada internetis olevat kodulehekülge, ekspordikataloogis oma firma andmete avaldamist jms.

«Külastasime ka temaatilisi välismesse ja suhtlesime potentsiaalsete ostjatega,» rääkis Märtin. Tema sõnul võibki sestap tõdeda, et Itaalia kliendid leidsid Eesti tootja ise üles. «Kuna panime suurt rõhku oma toote väljanägemisele, siis jäi meie toodang silma ja edasine müügimahtude suurenemine tuli tänu itaallastele sobivale tootele ja selle kvaliteedile,» lisas ta.

Firmaga otsiti seejärel üha enam ja enam kontakti, tekkisid püsikliendid, ja praeguseks moodustab eksport Itaaliasse natuke üle poole kogu ettevõtte ekspordist. Kui aga midagi erilist Itaalia äripartnerite kohta välja tuua, siis selleks on arvete tasumisel eestlase mõistes ääretult pikad maksetähtajad, mis võivad venida 60 või isegi 90 päevani. «Esialgu oli ikka üsna raske neid veenda kiiremini maksma,» tutvustas Märtin itaallaste ärikombeid.

Ka kõik teised küsitletud ettevõtjad tunnistasid, et Itaalia äripartnerite puhul tuleb arvestada eripäradega, milleks on nii põhjamaalastest erinev suhtlemisstiil kui ka ajataju. Eestis Itaalia mööblit müüva TMJ Investi juht Toomas Jõgi ütles, et temal on Itaalia äripartneriga vedanud ning seni pole tal seepärast kogeda tulnud ühtegi sellist probleemi, mida paljud teised ettevõtjad itaallaste puhul kurtnud on. «Loomulikult tuleb korralik partner valida,» pani Jõgi ettevõtjatele südamele.

Samuti tunnistavad nii ettevõtjad kui diplomaadid, et kuigi tegemist on Euroopa Liiduga, erineb Itaalia turg ja majanduselu teistest Euroopa riikidest mitmeski mõttes. Ja seda on ka Eesti ettevõtjal kasulik Itaalia suunas vaadates arvesse võtta.

Eesti suursaatkonnas Itaalias majandusdiplomaadina töötav Roman Vinartšuk rõhutas, et kuna Itaalia on ühtse riigina eksisteerinud vähem kui 150 aastat, tuleneb sellest esimene, ent oluline erinevus – nimelt Itaalia suur mitmekesisus ja sellest tulenev paratamatu killustatus.

Igas provintsis räägitakse erinevat keelemurret, on olemas palju piirkondlikke kaubandus-tööstuskodasid (muide, KTKs liikmeksolek on Itaalias kohustuslik iga ettevõtte jaoks) ning asju eelistatakse ajada nii-öelda omas ringis. Nii on Itaalias vähe väliskapitali, mille osa jääb allapoole kümnendiku piiri.

Üks Itaalia omapäradest on ka see, et riigi majandusstruktuuris domineerivad seni keskmised, väikesed ja üliväikesed ettevõtted. Vähem kui 259 töötajaga firmade osakaal on Itaalia majanduses Vinartšuki sõnul koguni 75 protsenti. ELi keskmine sama näitaja on vaid 55 protsenti. «Fenomenil on ka oma nimi – tööstuspiirkonnad, ajalooliselt tekkinud, territoriaalkooperatsioonil ja perekapitalil põhinevad ärisüsteemid,» selgitas ta.

Itaalia eripäraks on ka suur vahe põhja ja lõuna maakondade majandusarengus, mis on välja kujunenud viimase sajandi jooksul. Põhja-Itaaliale tagab edu tööstuse areng ning suurem eraettevõtete osakaal. Neli Põhja-Itaalia maakonda on näiteks kümne Euroopa rikkaima maakonna edetabelis.

Vastupidi sellele on Lõuna-Itaalia majandusareng tagasihoidlik ning selle mudelis domineerib põllumajandus ning enamik tööstusettevõtteid kuuluvad seal riigile.

Vinartšuki kinnitusel valitseb Itaalias ka keeruline ja ülekoormatud juriidiline süsteem ning kannatust nõudev bürokraatia, samuti on sealne maksusüsteem keeruline. Seepärast soovitab ta leida Itaalia suunas vaataval ettevõtjal endale kohalik juriidiline nõustaja ja esindaja, kes tunneb hästi olukorda ning kellel on vajalikke sidemeid.

Üllatavana võib tunduda end IT-rahvaks pidavale eestlasele, et suurem osa itaallastest ei mõista suhtlemist e-posti vahendusel. «Faksile pööratakse ehk suuremat tähelepanu. Rohkem kaalu on ametlikul paberkirjal, kuid kõige tähtsamad asjad tuleb ikka isiklikult ära rääkida, vähemalt telefoni teel. Itaallase jaoks on isiklik suhtlemine oluline, mis omakorda tagab suuremat usaldusväärsust,» selgitas Vinartšuk.

> Loe edasi