Kolmapäev 15. veebruar
Postimees | Elu24 | Toidutare | Soov | Reporter | Õhtuleht | Tartu Postimees | Pärnu Postimees | Sakala | Virumaa Teataja | Järva Teataja | Valgamaalane
Gallup
Kas politsei suudab 9. mail korda tagada? (675)
Jah, päev möödub rahulikult
 9.78%
Jah, kuigi pisiprobleemiga
 58.37%
Ei, konflike tuleb mitmeid
 29.04%
Ei, politsei õhutab pingeid
 2.81%
Otsing
.
Tarbija24.ee

Reis

 Esileht > Olulised teemad > Tarbija24 > Reis 

Terve artikkel | Prindi | Saada sõbrale

Varakevadises Norras sarnasusi ja erinevusi otsimas
20.04.2007 10:00
Kalev Vilgats/Pärnu Postimees


Eestlastel on õige aeg hakata tutvuma Norraga, sest meie tundmise ja mittetundmise piir Skandinaavias kulgeb just sealt.

 
Drammeni peakirikusse pääseb kahel pool väljakut asuva linnavalitsuse tornide vahelt.
Foto: Kalev Vilgats/Pärnu Postimees

Kui Pärnumaa sõprusmaakonna Buskerudi delegatsioon viimati Pärnus käis, tuli jutuks, et ammu pole neid külastanud ükski siinne ajakirjanik. Pärnu Postimehe ajakirjanike käigust Buskerudi on möödas juba kümme aastat.

Lennujaamad terrorihirmus

Pärast Maailma Kaubanduskeskuse kaksiktornide kokku kukkumist pole lennujaamades enam miski endine. Mõttekas on kõik pagasisse anda ja jalutada, käed taskus, oma õhuvärava poole. Tark on loobuda õhusõiduks püksirihmast ja kasutada trakse, sest neid ei kästa maha võtta. Vähemalt veel mitte.

Et Tallinna-Oslo otselennule polevat piletit saada olnud, lendasin üle Stockholmi.

Minu kunagisest uhkusest Estonian Airi (ikkagi üks esimesi endise N Liidu alal, mis soetas Boeingud) üle ei ole enam midagi alles jäänud. Kokkuhoiu tõttu ei raatsita reisijatele isegi mitte topsitäit vett jagada. Lennul Stockholmist Oslosse anti seevastu hommikueinet. Kaks päeva hiljem sama teed tagasi tulles ei pakutud midagi. Saa siis neist lennufirmadest aru.

Oslo ja Kongsberg

Norra avalik-õigusliku raadio NRK Buskerudi korrespondent Maria Kommandantvold sõidutas mind lennujaamast läbi Oslo ja Buskerudi keskuse Drammeni Kongsbergi, kus maakonna ajakirjanikud pidasid oma aastakoosolekut.

Kummaline, kuid Oslo ei jätnud mingit muljet. Ei Kopenhaageni ega Stockholmi majesteetlikkust, Helsingi asisust ega Tallinna tõusiklikkust. Võib-olla on asi selles, et teiste Skandinaavia pealinnadega võrreldes on Oslo noor.

Ja mida sa jõuadki silmata, kui sõit läheb ühest tunnelist sisse ja teisest välja.

Et norralane peab teedeehituseks maad nõutama kivipinnaselt, tehakse maanteed põhjalikud ja kapitaalsed. Uuemaid ääristavad kõrged võrkaiad, et sarvilised sõralised ei satuks autode ette.

Omapärased on põtrade-kitsede eest hoiatavad märgid, mis autoturistide hulgas olevat hinnatud suveniirid. Igatahes peab maanteeamet kaasa viidud märke aeg-ajalt uutega asendama.

Minu esimene sihtkoht Buskerudis oli armas väikelinn Kongsberg, kus 1957. aastani kaevandati hõbedat, mille kõlinat nüüd võib kuulda vaid muuseumis. 1814. aastast on linnakeses arendatud relvatööstust ja mitmesugused kõrgtehnoloogilised firmad on seal praegugi peamised tööandjad.

Pärnumaa vapil on karu ja Buskerudi vapil on karu, kuigi helesinine ja hõbedasel taustal. Muide, taust on lugupidamisavaldus Kongsbergi kunagisele hõbedatööstusele.

Muutuv Drammen

Buskerudi maakonna keskus Drammen on Oslost 40 kilomeetri kaugusel tublisti üle 50 000 elanikuga jõeäärne linn. Nagu Pärnu puhul, kus jõe ääres või läheduses on teater, kontserdimaja ja õlletehas, annavad Drammenilegi ilme ajalooline ühe perekonna valduses olev õlletehas ning teater, mille taastamist pärast püromaani kuritööd toetas õllevabrikant.

Kui Jaansoni raja tegemine võttis Pärnu võhmale, siis drammenlased on uhked jalgtee üle, mis kulgeb mööda Drammenselva jõe kallast. 1866. aasta suvel hävitas suur tulekahju küll olulise osa linnast, ent ajapikku ehitised taastati. Nüüd on aru saadud, et vanu tehasehooneid ei pruugi lihtsalt lammutada, vaid neile kui oma ajastu pitseri kandjatele tuleb leida kaasaegne kasutusvõimalus.

Drammen ehitab, kuigi väidetavalt seal võõrtöölisi palju ei ole. Nobedalt kerkib uusi kaubanduskeskusi, mis on hämmastavalt sarnased Pärnu plekkarhitektuuriga Papiniidus.

Nagu Pulli asula kinnitab meie siinset igivana püsiasustust, nii näitavad Åskolleni ja Skogerveieni kivijoonised, et 6000-7000 aastat tagasi oli Drammeni ala asustatud. Suurim kivijoonis kujutab mõistagi põtra.

Väidetavalt katsetati Drammenis esimest korda Skandinaavias telefoni, kindlalt said nad 1909. aastal poolsaarel esimestena trolliühenduse, mis toimis 1967. aastani.

1999. aastal avatud Bragernesi tunnel aitas lahendada Drammeni kesklinna liiklusprobleemid.

1832. aastast ilmuva Drammens Tidende toimetuseruumid on kesklinnas meediamajas.

Ei midagi erilist: ühel korrusel reklaamiosakond ja teisel vaheseintega eraldatud boksid ajakirjanikele. NRK kohalik raadiostuudio rabab ergonoomikaga: tool haarab istuja õrnalt embusse, seljatugi toetab meeldivalt sabaroogu ning arvutilaua võib tõsta nii kõrgele, et töötada saab püstijalu. Randmeid väsitavad arvuti klaviatuurisahtlid on valdavalt minevik. Tervislikumasse töökeskkonda panustatakse tublisti, sest trahvid nõuete eiramise eest on soolased.

Tuntud ja tundmatu Eesti

Drammens Tidende ajakirjanik Lars Johnsen nõustus, et norralased on tänu oma turvalisele asukohale Rootsi selja taga pööranud vähem tähelepanu Läänemere regioonile. Nii kohtab Buskerudiski inimesi, kes pole kunagi käinud Eestis, Pärnust rääkimata. Need, kes meie linna on väisanud, meenutavad külaskäiku ülivõrretes.

1991. aasta putši ajal sõlmitud sõprussuhted Pärnumaa ja Buskerudi vahel on ajale vastu pidanud. Ehk oleks nüüd juba põhjust sõprust tänumeeles linnapildis jäädvustada? Vaasa park meil ju on, mis võiks olla pühendatud Buskerudile?

Lars meenutas, et tema ülikooli ajal oli üks lööklaul, mis jutustas, kuidas NATO raketid tabavad Moskvat, ja selle «Miki läks Piritalt merele» viisiga refrään kõlas: «Bring back, bring back, oh bring back Estonia free to me» («Too mulle tagasi vaba Eesti»). Sarnaselt Eestiga on Norralgi probleeme oma idanaabriga, kellega põhjas Finnmarkis on 196 kilomeetrit ühist piiri.

Muide, taganevaid Saksa vägesid jälitades vallutas Punaarmee 25. oktoobril 1944 Kirkenesi, kuid millegipärast loobus NSV Liit Norra alistamisest ja Kirkenes anti sõja lõppedes Norrale rahumeelselt tagasi. Külm sõda lisas külmas Finnmarkis pingeid, mistõttu Norra deklareeris, et seal ei hakata kunagi korraldama NATO õppusi. Küll on Finnmark Venemaa-suunalise õhu- ja mereluure tugipunkt.

Pikksabatroll

Komandeeringu vormistamisel ütles peatoimetaja, et meie päevaraha eest saab Norrast osta suveniiriks trolli ja mekkimiseks šokolaadi. Norra on ropprikas ja -kallis riik. Põdrasuitsuvorst maksis üle 600 Eesti krooni kilo, 0,4-liitrine klaas õlut toimetuse all pubis ligi sada krooni jne.

Ent pubid on nädalalõppudel õhtuti nooremat rahvast puupüsti täis. Jahedale ilmale vaatamata jäi naiste riietuses silma julgeid välja- ja mahalõikeid.

Bensiiniliiter maksis ümberarvutatult 20 krooni (Eestis samal ajal üle 13 krooni). Norralased oma tuleviku pärast väga ei muretse – naftat ja gaasi veel on, peale selle mitmesugused hinnalised maavarad, mida hoitakse mustadeks päevadeks.

Emale lubatud trolli otsisin Oslo lennujaama kaubandusvõrgus nagu hingeõnnistust. Lõpuks leidsin suuruselt ja hinnalt sobiva pikksabatrolli, mille hinnalipik lubas ka masinpesu.

Skandinaavia teine pool ehk maailma tippheaoluriik Norra pakub nii avastamis- kui äratundmisrõõmu.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?
Hinda Hinda Hinda Hinne: 0  
Tarbija24 avalehe uudised
Lonely Planet soovitab reise Balti riikidesse  (8)
Igal aastal annab mainekas ja enim ostetud reisijuhtide väljaandja Lonely Planet välja koondraamatu soovituslikest reisidest maailma erinevatesse paikadesse «Blue List. The Best Travel 2007».
Mussolini villa avati turistidele  (1)
Reis
Ajaleht: nõelravi ei aita suitsetamisest loobuda  (13)
Tervis
Jõeriik Aafrikas – Gambia
Reis
Suvekodu Läänemaal Matsalus Haeska külas. Peremees Ants Ale maakodu on eriti kaunis, suur ja kallis, kuid sellest hoolimata puhkajate seas väga nõutud. Enamik Baltcotti suvilaid on lihtsamad, väiksemad ja ka odavamad.
Foto: Baltcott
Kodu ja suvila võib panna suveks raha teenima  (15)
Kolm aastat tagasi tulid Rootsi eraisikud Eesti turule julge ja siinmail ebatavalise äriplaaniga, pakkudes eestlastele võimalust panna oma maja, suvila või korter suvepuhkuste tipp-perioodiks raha teenima. Esialgu kõhklusi ja isegi teatava umbusuga vastu võetud ettepanek on aga ajapikku inimestele meeldima hakanud ning kuna huvi kogu Baltikumi regiooni, sh Eesti vastu on jätkuvalt tõusuteel, ei ole ka klientidest puudus.

> Artikli juurde | Kommenteeri
Sild ja mošee, mis ühendab Euroopat ja Aasiat.
Foto: Karl Eelmaa
Euroopa ja Aasia kohtumine
Tõsiasi on see, et umbes 4000 krooniga saab end suvisel ajal mõnusasti nädalaks mõnes Türgi kuurordis «lahti pakkida». Sihtkohaks näiteks Antalia, Kemer, Alanya või Marmaris. Kui all inclusive toidust ja alkoholist nädalaga villand ja olete võimelised Türgi külalislahkust veel nädala taluma, on soovitav sõita Istanbuli.

> Artikli juurde
Elu rongis või rongijaamas on sama kirju ja elav kui maailmapealinnade peatänavatel. Kaubeldakse
kõige ja kõigiga, pidev jutuvada ning praetud toidu hais ei kao hetkekski. See on elu.
Foto: Marin Hoffmann
Seljakotirännakud on kõrgem kunst  (15)
Targad mehed on öelnud, et leida oma tee – see ongi tee õnneni. Ma leian nende jutust kosutust ning soovi otsida seda Oma Teed, läbi tuule ja vihma ning võimalike loikude, millesse astudes enese kaelani mülkast leiad. Filosoofiliselt on tunduvalt raskem viia ennast tasandile, kus lased lahti tsivilisatsiooni kätteõpitud ja mugavaks muudetud tavadest.

> Artikli juurde | Kommenteeri
Eqipi liustikukeele juures nägin norrakaid, Marit ja Cristelle (pildil) olid ainsad Gröönimaal kohatud inimesed, kes kasutasid ööbimiseks telki ja kellele matkamine on midagi enamat kui paaritunnine jalutuskäik. Nad on matkanud Ilulissatist mööda
jääkilpi umbes 100 km!
Foto: Mart Reimann
Nädal vaalade, hüljeste ja jäämägedega Gröönimaal
Eestis on viimastel aastatel hoogsalt populaarsust võitnud süsta- ehk kajakimatkad merel. On vist ikka nii, et mingit ala harrastades tekib varem või hiljem huvi selle juurte vastu. Kuigi kajakki, mis inuiti keeles tähendab jahimeeste paati, kasutati jahipidamiseks kogu Arktikas, peetakse just gröönlasi kõige suuremateks kajakisõidu meistriteks. Seega on paljud tõsised süstamatkahuvilised kogu maailmas ette võtnud nii-öelda palverännaku Gröönimaale.

> Artikli juurde | Kommenteeri
Pildil on riigikogu saal Toompeal.
Foto: Raigo Pajula
Rahvas pääseb homme vabalt riigikokku  (5)
Riigikogu tähistab 23. aprillil oma sünnipäeva lahtiste uste päevaga, mille raames toimub rida üritusi, samuti on võimalik silmast silma kohtuda riigijuhtide ja saadikutega, teatab riigikogu oma kodulehel.

> Artikli juurde | Kommenteeri
Samal teemal:
Pärnu kandi mees Andres Oraste ehitab maju konidest ja pudelitest.
Foto: Ants Liigus / Pärnu Postimees
Raeküla mees ehitab konidest ja pudelitest maju  (14)
Poolteist pakki sigarette päevas tossutav Andres Oraste ei viska juba aastapäevad ühtegi koni prügikasti, sest haisev filtrijupats on väärtuslik materjal majamudelite ehitamiseks.

> Artikli juurde | Kommenteeri
Mesa kaar seisab otse Taevasaare serval. Kaare alt paistab vasakul kivimimoodustis, mida kutsutakse Pesupesijaks, selle taga kõrgub Lennujaamatorn, mille külje alt laskub ohtlik džiibitee Colorado jõe äärde.
Foto: Corbis/Scanpix
Metsik tee ümber Taevasaare väänutas maasturit mis jube  (9)
Oi-oi-oi, ehmusid lapsed tagaistmel. Sellest tõusust me küll üles ei saa, pelgasid nad.

> Artikli juurde | Kommenteeri
Foto: repro
Eestlased on Euroopa kõige optimistlikum rahvas  (49)
Eestlased on elu paranemise suhtes EL liikmetest positiivseimalt meelestatud, nii usub 60 protsenti eestlastest, et nende elu paraneb järgmise viie aasta jooksul.

> Artikli juurde | Kommenteeri
Samal teemal:
Golden Gate'i sild San Franciscos. San Francisco on edukas muuhulgas tänu oma vabameelsusele.
Foto: AP / Scanpix
Tahate edukat riiki – taluge erinevaid inimesi
Saksa majandusajakiri WirtchaftsWoche avaldas roosakaanelise ülevaate homoseksualistide arvu ja majandusedu seostest. Teistest sallivamad riigid, kes otsivad erinevaid inimesi ning uusi lahendusi, on märksa edukamad.

> Artikli juurde
Mudaseks muutunud parkimisala Tallinna kesklinnas.
Foto: Peeter Langovits
Linnapolitsei käed on lagastajate vastu rüpes  (11)
Igal kevadel tuleb üle ja läbi prahilasu teed otsivate pealinlaste huulile sõna «munitsipaalpolitsei» - maksumaksja raha eest ülalpeetav asutus, kes peaks linna lagastajad vastutusele võtma ja linnakassasse laekuva trahviraha näol oma olemasolu õigustama.

> Artikli juurde | Kommenteeri
Naist kohtab Eestis veoauto roolis harva.
Foto: Sille Annuk
Rekkarooli istus esimene Valgamaa naine  (25)
Nädal tagasi alustas kahekuulist teekonda Valgamaa esimene naisrekkajuht. Noor naine suundus Euroopat vallutama esimest korda A. Karuse transpordifirma värvides.

> Artikli juurde | Kommenteeri
California osariigi kuberner Arnold Scwarzenegger rääkimas 11. aprillil globaalse keskkonna konverentsil Georgetowni ülikoolis.
Foto: AFP / Scanpix
Schwarzenegger laseb MTV-l oma autot tuunida  (12)
Arnold Schwarzenegger laseb Maa päeval MTV-l oma autot tuunida.

> Artikli juurde | Kommenteeri
Foto: Margus Ansu
Laevaliiklus mandri ja saarte vahel taastus
Saaremaa Laevakompaniist öeldi Postimees Online’ile, et täna sõidavad laevad saarte ja mandri vahel taas tavapärases graafikus.

> Artikli juurde | Kommenteeri
Samal teemal:
Värska sanatoorium pakub palju ainulaadset – imekaunist Setumaa loodust ning võimalust turgutada keha Lämmijärve põhjast pärineva magevee ravimudaga ja sügavalt maapõuest ammutatava mineraalveega.
Foto: Värska Sanatoorium
Värska sanatoorium peletab talveväsinud kehast jääkained
Kui hing ihkab tervise turgutamiseks sulpsata sügavalt kodumaa põuest ammutatavasse mineraalvette või järvest saadavasse ravimudasse, siis pakub sellist ainulaadset ravivõimalust Värska sanatoorium.

> Artikli juurde
Hans H. Luik
Foto: Peeter Langovits
Luik: mulle meeldiks soomlaste eestistamine  (52)
Hans H. Luige sõnul meeldib talle Indrek Neivelti mõte tuua soomlasi Eestisse.

> Artikli juurde | Kommenteeri
Samal teemal:
Miks mitte eelistada mõnel reisil lennukist palju rohkem avastamisrõõmu ja elamusi pakkuvat
rongisõitu läbi Euroopa. Kindlasti on see kauaoodatud võimalus nii noortele kui lennuhirmu
tundvatele reisihuvilistele.
Foto: Trenitalia
Euroopa rongipileteid saab nüüdsest ka Eestist  (9)
Leedu firma Liturimexile, mis esindab Itaalia reisirongide võrgustikku Trenitalia Balti riikides, on jõudnud oma teenuste pakkumisega Eesti turule. See tähendab, et analoogselt lennupiletite broneerimisega saavad rongiga reisimist eelistavad reisihuvilised juba Eestis broneerida ja välja osta rongipileteid ja -passe paljudesse Euroopa riikidesse.

> Artikli juurde | Kommenteeri
Tallinna kerkivad uued kõrghooned tühjaks ei jää.
Foto: Toomas Huik
Maakri tänava uued kõrghooned tühjaks ei jää  (10)
Kuigi ka Tallinna kesklinnas levib järjest enam trend, et firmad kolivad mugavuse huvides äärelinna, on Tallinna City’ks pürgival Maakri tänaval ruumi veel mitmele kõrghoonele, sest nõudlus nende pindade järele on täiesti olemas. Kiirele hinnatõusule mõjuvad uued tornid siiski pärssivalt.

> Artikli juurde | Kommenteeri
Vee nuusutamine ajab katlamaja lähedal elava Mati Tuula turtsuma.
Foto: Tairo Lutter / Virumaa Teataja
Tapa linna kaevud haisevad põlevkiviõli järele  (23)
Teisipäeval valgus Tapa põhjapoolse linnaosa katlamaja sisehoovi avarii tagajärjel sadu liitreid põlevkiviõli. Nüüd peavad seal lähedal elavad inimesed oma õiguste kaitseks bürokraatiaga võitlema.

> Artikli juurde | Kommenteeri
Tallinna elamumess korraldatakse Kopli poolsaarel.
Foto: Toomas Huik
Tallinn ja Pärnu sõlmivad homme elamumesside koostöölepingu
23. aprillil allkirjastavad Tallinna linnavalitsus, Pärnu linnavalitsus ja mittetulundusühing Eesti Elamumessid koostöölepingu, mille eesmärgiks on Pärnus 2009. aastal ja Tallinnas 2010. aastal elamumessi korraldamine ja ka nende tutvustamine nii Eestis kui lähiriikides.

> Artikli juurde
Samal teemal:
Kutsikad Tallinna loomade varjupaigas.
Foto: Mihkel Maripuu
Talgulised koristasid loomade varjupaiga ümbrust  (3)  (VIDEO)
Tallinnas koristasid talgulised täna halba ilma trotsides Viljandi maanteel asuva loomade varjupaiga ümbrust.

> Artikli juurde | Kommenteeri
Traktoristide palgad on aastaga kerkinud kuni kolmandiku.
Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees
Läänemaa traktorist saab vallavanema palka  (119)
Läänemaa ühe suurema põlluharija, Reinu-Einari OÜ juhi Einar Pärnpuu sõnul on traktoristi palk kerkinud viimase aastaga 25-30 protsenti, ulatudes kohalike vallavanemate palgatasemeni.

> Artikli juurde | Kommenteeri
Rebane
Foto: Margus Ansu
Täna algab rebaste ja kährikute massiline vaktsineerimine  (5)
Et takistada marutaudi levikut ja kaitsta koduloomi ja inimest marutaudi nakatumise eest, viib veterinaar- ja toiduamet 22. aprillist kuni 22. maini läbi rebaste ja kährikute suukaudse vaktsineerimiskampaania kogu Eesti territooriumil.

> Artikli juurde | Kommenteeri
Tegu on arvutikeskkonna, mitte fotoga. Sellises keskkonnas saavad Rootsi ja Taani kinnisvarafirmade kliendid ise oma korteri sisustada. Peagi jõuab teenus Eestissegi.
Foto: Repro
Kinnisvara müük muutub virtuaalseks
Peagi saab Eestis planeerida enne ostu oma uue kodu, istudes mugavalt koduarvuti taga ja surfates Internetis virtuaalses kolmemõõtmelises keskkonnas.

> Artikli juurde
Peugeot Expert Tepee
Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees
Praktilise hingega prantslane
Hiljuti Eestisse jõudnud Peugeot mudelivaliku ülemisse otsa kuuluv Expert Tepee pakub rõõmu praktilise meelelaadiga kasutajale.

> Artikli juurde
AS Master tööline Rein Nahku täidab rehve lämmastikuga.
Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees
Lämmastik pikendab rehvide eluiga neli korda  (58)
Nagu mitmel pool mujal Euroopas kogub Eestiski järjest suuremat populaarsust rehvide täitmine lämmastikuga, mis pikendab auto «jalavarjude» eluiga ja muudab sõitmise ohutumaks.

> Artikli juurde | Kommenteeri
Maani mantlid ja kõrged koonusjad peakatted-maskid, mille silmaavadest vaatavad vastu tumedad pilgud. Tõrvikute ere valgus ja suits. Aeglaselt õõtsudes liigub ähvardav rongkäik läbi linna. Ei, see pole siiski Ku Klux Klani liikmete kogunemine, vaid lihavõtted Sevillas.
Foto: Marek Dreving
Iidne Sevilla meelitab vaatemängulisusega
Lihavõttenädal Semana Santa ühendab Sevillas nii särava vaatemängulisuse kui ka pühaliku kurbuse. Iga päev palmipuudepühast kuni lihavõttepühapäevani liiguvad linna kirikutest mööda tänavaid ja väljakuid kuni katedraalini hiiglaslikud rikkalikult ehitud platvormid, paso’d.


> Artikli juurde | Kommenteeri
 
Kaebusteraamat
Kaebuste raamat
28.10.08 05:36
BIG (10)
28.10.08 05:33
reklaamid, mis ei peta .. (8)
28.10.08 05:16
Hetke Parim intress on BIG'i 9% (10)
Reisi foorum
25.10.08 22:59
Kütuselisamaks (3)
16.10.08 16:13
Kütuselisamaks (3)
16.10.08 16:02
Kütuselisamaks (3)
Reklaam
   
Postimees Online
Avalik uudisvoog
Elu24
Sport
23:41 USA fond kingib Võrumaa talupidajatele loomi

23:26 New Yorki istutatakse aastaks 2017 miljon uut puud  (1)

23:11 Politsei alustab Lõuna-Eestis avalikku kiirusemõõtmist  (37)
09:49 Jõgeva politseiinfo

09:49 Kaitsevägi muutus üheks valitsusasutuseks

09:48 Lõuna-Eesti Päästekeskuse operatiivsündmuste kokkuvõte 31. detsember
Tarbija24 / Maakri 23a, 10145 Tallinn RSS